Analüütikud: ELiga ühinemine kiirendab Eesti palgatõusu
Seejuures tuleneb kiiremast majanduskasvust ka suurem palga- ja pensionitõus.
Üheksa analüütiku prognoosi kohaselt on Eesti keskmine sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalkasv aastatel 2005 kuni 2010 5,8 protsenti aastas kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga ning 4,1 protsenti kui Eesti ei ühine.
Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul kiirendab Euroopa Liiduga ühinemine Eesti majanduskasvu tänu struktuursetele abiprogrammidele ja välisinvestorite kasvavale aktiivsusele. "Euroopa Liiduga ühinedes suurenevad inimeste sissetulekud tänu ettevõtete parematele kasvuvõimalustele, see aga omakorda ergutab eratarbimist, millele aitab kindlasti kaasa ka inimeste kasvav kindlus tuleviku suhtes," ütles Kunsing.
TTÜ Eesti Majanduse instituudi vanemteaduri Teet Rajasalu sõnul ühtlustub Euroopa Liiduga ühinemisel eestlaste heaolu ELi keskmisega kiiremini kui liidust välja jäämise puhul. "Üldiselt kasvab maailmas lõhe rikkamate ja vaesemate riikide vahel, harv erand on Euroopa Liit, kus riikidevahelised erinevused elatustasemes ühtlustuvad," ütles Rajasalu.
Samaaegselt kiirema majanduskasvuga prognoosivad majandusanalüütikud Euroopa Liiduga ühinemisel Eestile mõnevõrra kiiremat hindade kasvu kui mitteliitudes - tarbijahindade keskmine kasv 2005-2010 oleks analüütikute hinnangul vastavalt 4 ja 3,6 protsenti aastas. "Euroopa Liiduga ühinedes võib inflatsioon pigem kiireneda, kuna meie hinnatase on märksa madalam kui liidus. Turgude avanedes on oodata hindade kiiremat ühtlustumist kui väljaspool Euroopa Liitu, mil hinnad ühtlustuvad muu maailmaga aeglasemalt," märkis Sven Kunsing Ühispangast.
Majandusanalüütikute seas läbiviidud ekspertküsitluse tulemused näitavad, et lisaks kiiremale majanduskasvule ja kõrgemale inflatsioonile toob Euroopa Liiduga ühinemine kaasa tööpuuduse alanemise ning palkade ja pensionite kiirema kasvu.
Ekspertküsitluse viis juunis 2001 läbi Euroopa Liidu infosekretariaat, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele keskpikas perspektiivis.
Küsitlusele vastas kokku üheksa analüütikut: Jüri Sepp - Tartu Ülikool, Alari Purju - Tallinna Tehnikaülikool, Teet Rajasalu - TTÜ Eesti Majanduse Instituut, Maris Lauri - Hansapank, Sven Kunsing - Eesti Ühispank, Anne Karik-Uustalu - Sampo Pank, Sünne Püss - Eesti Pank, Andrus Säälik - rahandusministeerium, Ruta Eier - majandusministeerium.
