586 miljardi dollari mahus stimuleerimispaketiga turgutatud Hiina majandus kasvas siis 9,4% ning 2010. aastal purustati 10% majanduskasvu piir, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Hiina edu tugines peamiselt pangalaenudel ning kasvanud majandusaktiivsusel, sest Hiina ettevõtted ostsid maailmast massiliselt kokku toorainet ning kaupu.

Mitmed majandusanalüütikud arvavad, et Hiina rakendab ka nüüd turgutusmeetmeid, mis aitaks koroonaviirusest räsitud ning majanduslanguse veerel riikidel nõudlust suurendada. Briti majandusleht aga märgib, et seekord on Hiina valitsus vähemalt senini võtnud tasakaalukama positsiooni. Seda isegi olukorras, kus USA keskpank Föderaalreserv on finantssüsteemi pumbanud triljoneid dollareid ning maailma keskpangad intressimäärasid alandanud.

Hiina keskpank on langetanud laenuintressi natukene ning vabastanud pankades 550 miljardi jüaani väärtuses laenuressurssi. „Euroopas on Hiina keskpanga sekkumise osas olnud suur entusiasm, eriti arvestades, et Euroopa Keskpanga manööverdamisruum on nii piiratud,“ lausus Financial Timesile Swissquote Banki vanemanalüütik Ipek Ozkardeskaya.

Maailma suuruselt teine majandus on surutises
Kuid maailma suuruselt teine majandus on suurimas surutises alates 1970-ndatest. Nii tehastes kui kaubanduskeskustes oli veebruaris palju vaba pinda, sest viirus halvas sadade miljonite inimeste liikumise.
Tööstustoodang vähenes jaanuaris ning veebruaris 13,5%, mis on ajaloo kiireim kukkumine. Jaekaubandus vähenes aasta kahel esimesel kuul aasta varasemaga võrreldes 20,5% ning tööpuudus oli 6,2% ehk kõrgeim näitaja, mida riik kunagi avaldanud on.
Kapitaliinvesteeringud mis loovad globaalset nõudlust ehitusmaterjalide ning ja seadmete järele aeglustusud juba enne koroonaviiruse tekitatud kriisi.

See kõik tähendab, et isegi Hiina võimas stimuleerimisprogramm jääks üleilmse kasvu turgutamisega hätta.

„Pole vahet kui palju ettevõtted laenu võtavad, kuskile ei ole lihtsalt edasi laieneda,“ lausus Capital Economicsi peaökonomist Neil Shearing, lisades, et ootas, et Hiina tuleb välja turgutuspaketiga, et riiki alates 1960- ndate ja 1970-ndate kultuurirevolutsiooni ajast kõige kehvemast kvartalist välja tuua. Capital Economicsi hinnangul kahanes Hiina sisemajanduse kogutoodang selle aasta kahel esimesel kuul 13%.

Shearing ootab, et riigi turgutuspaketi suurus on umbes 2% sisemajanduse kogutoodangust ning see tuleb erinevatest allikatest: laenude näol sihitud finantstoetus, toetused kõige valusama hoobi saanud tööandjatele ning rahapoliitika lõdvendamine Lisaks võib keskpank pakkuda kommertspankadele kõige rohkem mõjutatud sekoritele laenu andmiseks odavat raha.
See kõik kokku toob sellel aastal eelarvepuudujäägi suure kasvu ning suurendab Hiina juba niigi märkimisväärset võlakoormat veelgi.

Shearing usub, et Pekingil on piisavalt finantsvõimekust et võlakriisi langemist vältida. „Suur turgutuspakett oleks küll keskpika võlastruktuuri jaoks probleem, kuid see ei tekitaks lõhiajalist eelarvekriisi,“ tõdes ta.

Kokku ulatub Hiina võlakoormus umbes 310%ni sisemajanduse kogutoodangust. See on arenevate majanduste seas üks suuremaid. „Turgutus saab olema 2009. aasta omast palju tagasihoidlikum, praegune Pekingi juhtkond laialdast toetust ei toeta,“ märkis Oxford Economicsi Aasia majanduse juht Louis Kuijs.

Hiina keskpanga asepresident Chen Yulu kinnitas hiljuti, et keskpank soovib säilitada normaalset rahapoliitikat, andes sellega mõista, et negatiivseid intressimäärasid plaanitakse vältida.
„Hiina juhtkond rõhub praegu oluliselt rohkem stabiilsusele kui 2008. ja 2009. aastal,“ lausus T Rowe Price’i välisturgude peaökonomist Nikolaj Schmidt.

Siiski usuvad analüütikud, et Hiina mängib ka seekord üleilmse majanduse taastumisel olulist rolli ning Bank of America Hiina ökonomist Helen Qiao usub,et kui normaalne majanduskeskkond taastub, rakendavad riigijuhid aasta teisel poolel eelarve- kui rahapoliitilisi meetmeid, mis suurendavad tooraine ning kaupade nõudlust. „Hiina oli esimene kukkuja ja on üsna suur võimalus, et ta on ka esimene taastuja,“ lausus ta.