Analüütikud: kaubandusbilansi ülejääk novembris jääb ajutiseks
"Et impordikasv oli novembris vaid kolm protsenti ja jäi sellega ekspordikasvule alla, on seletatav eelmise kuu väga kiire kasvuga, kus seekord rohkem importi eelmisesse kuusse nihkus," ütles SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe BNS-ile.
Eksport püsib tugev ning üheksaprotsendiline tõus praegustes kesistes välisturgude tingimustes on väga hea kasv, märkis Arumäe. Analüütik ootab enda sõnul sarnaste kasvude püsimist ka järgnevatel kuudel.
"Ühegi kaubagrupi ekspordis ei ole terve 2012. aasta jooksul langust toimunud. Enamiku kaupade eksport on püsinud stabiilselt samal tasemel ning on mõned, kus on aasta lõpukuudel toimunud suurenemine: keemia, valmistoidukaubad ning elektroonikaseadmed. See ei ole enam ühe kuu kõikumine, vaid alates sügisest toimunud muutus, seekord siis paremuse suunal," selgitas Arumäe.
LHV Panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul pole loogiline oodata, et Eesti kaubandusbilanss pikemaajalises lõikes positiivseks võiks kujuneda, kuid selles pole tema sõnul ka midagi ohtlikku, kuivõrd teenuste bilanss on meil läbi aegade tugeva ülekaaluga olnud.
"Kuivõrd möödunud aasta oktoobris Eesti eksportis suhteliselt vähe, importis aga rekordiliselt palju, oli tõenäoline, et novembris kujunevad ekspordi ja impordi proportsioonid vastupidiseks, kuivõrd polnud mingit põhjust oodata, et imporditi nii palju eriliselt suurenenud sisetarbimise kasvu rahuldamiseks," ütles Vitsur BNS-ile.
Eestis, kus mõnikümmend ettevõtet annab olulise osa ekspordist, pole tema sõnul erilist mõtet jälgida igakuiseid ekspordi- ja impordimahtude kõikumisi, kus ühe kaubapartii konkreetsel kuupäeval on liig suur tähendus, vaid natuke pikemaajalisi, näiteks kvartalitrende. "Need on olnud aga vaatamata ühekuistele suurtele kõikumistele viimase poolaasta jooksul üllatavalt stabiilsed. Lisaks sellele on püsinud stabiilne ka meie ettevõtjate kindlustunne, mis tähendab, et ka lähitulevikus erilisi tagasilööke oodata ei ole. Samas on selge ka see, et Euroopa majanduskliima jahtumise mõju ükskord mingil moel ka meieni jõuab."
Ka Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on novembri statistikas tegemist ajutise kaubavahetuse ülejäägiga, mida mõjutas peamiselt masinate ja seadmete ning vähemal määral mineraalsete kütuste impordi langus. "Kuude lõikes on nii impordi kui ekspordi mahud kõikuvad. Olulisematest mõjutajatest kasvas masinate ja seadmete import oktoobris pea 99 miljoni euro võrra ning novembris toimus selle korrektsioon – impordi maht kahanes 60 miljoni euro võrra. Kahe kuu kokkuvõttes ei ole trend muutunud," selgitas ta BNS-ile.
Ekspordimahtude kerge kasv on praeguses keskkonnas Palmi sõnul juba iseenesest julgustav. "Täna on ka euroala tugevamatel eksportööridel raske näidata mingeidki kasvunumbreid. Näiteks Saksamaa eksport langes novermbris 3,4 potsenti võrreldes eelneva kuuga. Seejuures ka oktoobris oli kuine kasv vaid 0,2 protsenti," rääkis ta, lisades, et väga raske on kompenseerida euroala impordinõudluse niivõrd mahukat langust välisturgudel. "Samas oleme tõenäoliselt lähedal põhjadele, majandusaktiivsus võiks tugevamates majandustes paremuse poole pöörduda hiljemalt teisel poolaastal."
Novembris püstitas masinate ja seadmete eksport Palmi sõnul uue mahurekordi – selle haru osakaal on kasvanud 30 protsendini kaubaekspordist, mõjutades seega kogutulemit märkimisväärselt.
Ekspordimahtude kerge kasvutrend võiks Palmi hinnangul jätkuda. "Kokkuvõttes tõotab käesoleva aasta esimene pool tulla ekspordisektorile raskem kui teine poolaasta, mil on juba oodata konjunktuuri paranemist suuremate majanduste, sealhulgas USA ja Aasia riikide, eestvedamisel. See leevendaks mõnevõrra ka euroala majanduste väljavaateid, eeldusel muidugi, et suudetakse parandada üldist kindlustunnet," lausus ta, lisades, et samas pole suuri lootusi mõtet selleks aastaks teha.
Investeeringud püsivad Palmi sõnul mitmes riigis tänavu veel languses. "Tööpuudus teeb euroalal uusi rekordeid ja palkade kohanemine jätkub. Kuigi euroala tööstuse mahtude langus täna kestab, on langustempo iseenesest aeglustunud."
Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla ütles BNS-ile, et eelmise aasta viimases kvartalis toimus Põhjala riikide majanduskasvu ja tööstustootmise selge pidurdumine ning peamiste kaubanduspartnerite nõudluse taustal on Eesti eksportiv sektor püsinud väga tugevana.
"Kuigi Euroopa Komisjoni avaldatavates Eesti tööstuse kindlustunde indeksites kajastub juba mitmendat kuud välistellimuste selge nõrgenemine, pole see reaalsetes ekspordimahtudes veel täheldatav. See on hea näide, kuidas ka nõrga välisnõudluse keskkonnas võib väikese riigi toodang õige turuniši juures kasvada," rääkis Tamla.
Nii on Tamla sõnul püsinud ka Eesti majanduse välistasakaal üllatavalt tugev: vaatamata kasvanud investeerimisaktiivsusele pole väliskaubanduse bilanss terve 2012. aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud. "Edaspidi on siiski alust oodata ekspordimahtude kasvu pidurdumist ning tõenäoliselt ka välistasakaalu halvenemist. Mõned suuremad infrastruktuuri investeerimisprojektid on jõudmas staadiumisse, kus importsisendi osakaal on kasvamas," lisas ta.
Statistikaameti teatel eksporditi Eestist mullu novembris kaupu jooksevhindades 1,15 miljardi euro ja imporditi Eestisse 1,14 miljardi euro eest, kaubavahetuses tekkis ülejääk ehk ekspordikäive ületas importkäivet 15 miljoni euro võrra. Viimati oli kuises arvestuses kaubavahetus ülejäägis 2010. aasta veebruaris, mil eksport ületas importi 17 miljoni euro võrra.
2012. aasta novembris kasvas võrreldes 2011. aasta novembriga kaupade eksport Eestist üheksa ja import kolm protsenti.
