Analüütikud: makromajanduslik ebakindlus mõjutab ka tööstustoodangut
Analüütikute hinnangul peegeldavad Eesti märtsi tööstustoodangu numbrid jätkuvat makromajanduslikku ebakindlust.
SEB Panga analüütiku Ruta Arumäe hinnangul viitavad märtsi kohta taas suunaga alla osutavad tööstustoodangu numbrid visalt püsivatele kahtlustele ekspordi väljavaadete osas, vahendas BNS.
"Tööstustoodangu numbrid märtsi kohta osutavad pärast aasta paaril esimesel kuul kergelt positiivsel poolel veedetud aega taas suunaga allapoole, viidates siiski visalt püsivate kahtluste tõenäolisusele, et ekspordi väljavaadete osas ei maksa olla kuigi optimistlik," märkis Arumäe oma kommentaaris.
"Peamisteks toodangu allatõmbajateks olid elektroonikaseadmed, metalltooted ja elektrienergia tootmise vähenemine. Kaks esimest neist on seostatavad Rootsi ekspordituru nõrkusega," lisas ta.
Elektritootmine vähenes Arumäe sõnul märtsis seoses suurenenud elektriimpordiga, mis tulenes Põhjamaade madalamast elektrienergia hinnast.
"Tööstustoodangu väga nõrkade numbrite ja jaekaubanduse kahanevate kasvunumbrite valguses paistavad käesoleva aasta majanduskasvu väljavaated endiselt suhteliselt nõrgana ning põrge ülespoole aasta alguses võis jääda ajutiseks," lisas analüütik.
Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ütles BNS-ile, et Eesti töötlev tööstus on Euroopa turgude nõrkuse taustal seni hästi hakkama saanud. "Eesti numbrid on Euroopa tööstussektori languse taustal tulnud aasta esimestel kuudel tiba paremad kui ootasime," ütles Palm.
"Viimase kvartali keskmisena on töötleva tööstuse aastakasv püsinud kerges languses nii euroalal tervikuna kui ka Soomes ja Rootsis. Eesti kasvunumber tuli alles nüüd miinusega," rääkis Palm. "Võlakriis ja struktuursed probleemid mõjutavad euroala majandust ja seega kahtlemata ka Eesti kasvuväljavaateid. Mida kauem langus ja ebakindlus euroalal kestab, seda rohkem kandub nõrkus paraku ka Eestile üle."
"Oleme arvestanud, et aasta esimene pool kujuneb välisnõudluse poolelt nõrgemaks kui teine poolaasta, seejuures taastumine saab olema aeglane ja riikide lõikes diferentseeritud. Ootus oli, et Eestil õnnestub euroala majanduse languse taustal võita turuosa ehk meil läheb keskeltläbi paremini," lisas Palm.
Märtsis on taas suuna languse poole võtnud euroala töötleva tööstuse kindlustunne, mis Euroopa Keskpanga rahasüsti järel aasta esimestel kuudel paranes, märkis Palm. "Nõrkus peegeldub vastu nii Eesti kui ka euroala uute tellimuste indeksis. Riskid on praegu euroala puhul pigem negatiivsete üllatuste poole kaldu."
Aprillis jahutas võlakriis Palmi sõnul ka seni ülitugevana püsinud Norra tööstuse kindlustunnet, kuigi see viitas ikkagi kasvule. "Samas positiivne oli see, et Rootsi tööstuse usaldusindeks ei alanenud, püsides tööstuse kasvu ja languse piiril. Uute tellimuste indeksi kerget paranemist varjutas tööhõive indeksi langus," ütles analüütik.
"Kokkuvõttes peegeldab see ettevaatlikkust tuleviku osas. Lisaks nõrgale välisnõudlusele mõjutab Eesti töötleva tööstuse aastakasvu numbrit järgnevatel kuudel ka kõrgena püsiv võrdlusbaas," märkis Palm.
Statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted 2012. aasta märtsis kuus protsenti vähem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2012. aasta märtsis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses kolm protsenti vähem toodangut kui veebruaris.
2011. aasta märtsiga võrreldes toodeti tänavu märtsis 26 protsenti vähem elektrit ja viis protsenti vähem soojust.
