Analüütikud on Eesti majanduse edasise kasvu osas eriarvamusel
Tänaseks on üsna selge, et aasta teisel poolel oodatud majanduse elavnemist ei toimu ning nendel, kes prognoosisid suve lõpul tänavuseks majanduskavuks enam kui 1 protsent, tuleb oma prognoosi veelkord allapoole korrigeerida, ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.
"Kuivõrd oktoobris senised negatiivsed trendid jätkusid, võib karta, et selle aasta neljas kvartal ei tule kolmandast tugevam, mistõttu negatiivne tulemus ei tohiks olla mingisuguseks üllatuseks," ütles Vitsur. "Eriti kui arvestada veel seda, et möödunud aasta neljanda kvartali kasv võrreldes 2011. aasta neljanda kvartali omaga oli suur, tervelt 3,7 protsenti."
"Samas võib siiski arvestada ka sellega, et kõik arengud Euroopas pole läbinisti negatiivsed ja positiivsemate arengute mõju võib detsembris mingis ulatuses ka meieni jõuda. Kuid loomulikult ei saa selline areng enam mõjutada ehitussektori olukorda, lisas Vitsur.
"Nii väikeses kolmanda kvartali sisetoodangu kasvus ei olnud midagi üllatavat, kuigi ise lootsin, et langus jääb mõne protsendikümnendiku võrra väiksemaks," kommenteeris ekspert. Samas tuleb tema sõnul arvestada, et väga avatud ja väikese majandusega Eesti SKP kasvu prognoosimise täpsusel on nii olemasoleva informatsiooni kui ka prognoosimeetodite paratumatust ebatäieslikkusest tingitud veal piirid, mis on protsendikümnendikust tunduvalt suuremad.
"Aga selles asjaolus, et majanduskasvu hoidis jätkuvalt kõige enam kaubandus ja et seda vähendas ehitustegevuse kokkutõmbumine ei tohtinud küll kellelegi üllatuseks olla: ehitajad ja arendajad on sellest rääkinud ju kogu aeg," selgitas Vitsur.
"Kolmanda kvartali majanduskasvu aeglustumine oli täiesti ootuspärane, ootus oli 0-1 protsendi vahemikku. Peamiselt oli aeglustumine tingitud ekspordi märgatavast langusest kolmandas kvartalis, mis kaupade osas oli 10 protsenti ja koos teenustega reaalhindades 3 protsenti," ütles SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe BNS-ile.
Sellega seoses kahanes Arumäe sõnul ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu. "Siiski, ekspordi langusele vaatamata jäi töötleva tööstuse toodangu lisandväärtus eelmise aastaga samale tasemele," märkis ta.
"Peamine majanduse kasvuvedur oli jätkuvalt jaekaubandus, millel on väga stabiilne kasv säilinud," märkis Arumäe.
Positiivse poole pealt nimetas Arumäe seda, et võrreldes eelmise kvartaliga pöördus majandus taas kasvule, seda pärast kahte kvartalit kestnud langust. "Eeldatavalt jätkub kasv ka neljandas kvartalis ning ka aastakasvus näeme paranemist. Aasta majanduskasvu prognoos kokku on jätkuvalt 1,3 protsenti," prognoosis analüütik.
"Majanduskasv üllatas väiksema kasvunumbriga. Ootasime investeeringute aastalanguse ja kaubaekspordi alanemise taustal madalat 1,4-protsendist aastakasvu, tuli 0,4-protsendine kasv," ütles Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.
Suurim majanduskasvu pidurdaja oli ootuspäraselt ehitussektor, mille mõju kandub ka järgmisse kvartalisse, lisas Palm.
"Eesti majanduskasvu mootor on viimasel kahel aastal olnud sisenõudlus ning ilma ekspordi toeta on Euroopa Liidu ühe kõrgema hinnakasvu juures tulemuseks paratamatult reaalkasvu aeglustumine," märkis Palm.
Eesti majanduskasv sõltub olulisel määral välisnõudlusest, peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Viimased võidavad Palmi sõnul küll konkurentsivõime tõttu jätkuvalt välisturgudel turuosa, kuid nõrga turukonjunktuuri juures, kus valitseb tootjahindade allapoole surve ja Euroopa investeeringud on veel languses, on lihtsalt raske üllatada positiivselt. "Eesti ekspordimahud ületavad samas kriisieelset taset," märkis Palm.
Palmi hinnangul tuleb Eestil käesoleval aastal leppida ligikaudu 1-protsendise aastakasvuga, kuid see on siiski parem kui euroala keskmine majanduslangus ligikaudu 0,4 protsenti. "Majanduskasvu riskid ja ka hinnakasvu riskid on Eestis jätkuvalt alla, sest euroala välisnõudlus on aastases horisondis visa taastuma ja see peegeldub ka Eesti ekspordimahtude stagnatsioonis," ütles Palm, lisades et majanduskasv jääb jätkuvalt sõltuma sisenõudlusest, millest üksi jääb aga väheks.
"Meie hinnangul ei taastu laiapõhjaline eksport enne 2015. aastat," prognoosis ökonomist.
"Käesoleva aasta viimase kvartali kasv tõotab tulla nõrk, ei ole välistatud langus aastasel baasil, mis siiski ei ole meie baasstsenaarium, sest majandust veab suures osas eratarbimine," rääkis Palm.
Statistikaameti esmaspäeval avaldatud esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti.
