"Sarnaselt muude Euroopa riikidega pakub Venemaa oma neljaprotsendise majanduskasvu ja jätkuva investeerimisnõudlusega ahvatlevaid ekspordivõimalusi olukorras, kus euroala siseturg tõmbub koomale," rääkis Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.

Venemaa eksporti panustavad Palmi sõnul enim märtsikuust taaskord elavnenud masinate ja seadmete ekspordimahud, juulis ulatus nende ekspordi aastakasv pea 70 protsendini. "Hüpe ekspordimahtudes on toimunud just viimase kahe kuuga, ligikaudu 20 miljoni euro võrra. See on seotud osaliselt ehitusseadmete reekspordiga," selgitas Palm.

Teine oluline ja stabiilne ekspordi kategooria on analüütiku sõnul keemiatööstuse tooted, kus aastakasv on sarnases suurusjärgus. "Peamised kaubaartiklid on värvained, aga ka orgaanilised kemikaalid," rääkis ta.

"Lisaks panustas juulis eksporti muutlike mahtudega ning 26 protsenti aasta baasil kasvanud mineraalsete toodete, sealhulgas mineraalsete kütuste ja õlide, haru," märkis Palm. "Venemaa majandus, sealhulgas tööstustoodangu mahud, on samuti täna jahtumas, kuid siin siiski kasvupotentsiaali jätkub."

Danske Marketsi Balti vanemanalüütik Violeta Klyvienė rääkis, et hoolimata sellest, et Venemaa majanduskasv aeglustus tänavu esimese kvartali 4,9 protsendilt teises kvartalis neljale protsendile, olid Venemaa majanduskasvu numbrid võrrelduna teiste euroala riikide majandustega üpris head. Hoolimata majanduskasvu aeglustumisest jätab Danske oma tänavuse prognoosi 4,1 protsendile.

"Ei ole üllatav, et äritegevus Eestis püüab liikuda nõrkadelt eksporditurgudelt suhteliselt tugevamatele turgudele," rääkis Klyvienė, kelle sõnul võib sama tendentsi märgata ka Leedus. "Arvan, et Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ainult tugevdab neid trende."

Analüütik märkis, et liikumine nõrkadelt eksporditurgudelt tugevamatele näitab Baltimaade äritegevuse paindlikkust.

Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla rääkis BNS-ile, et arvestades maailma majanduskasvu aeglustumist, võib Eesti juulikuu kaubaekspordi kasvu üpris korralikuks pidada. "Praegu on Euroopas, aga ka maailmas vähe neid riike, kus ekspordimahud sellise tempoga kasvavad."

Venemaa osakaalu tõus ei ole Tamla sõnul iseenesest üllatav, sest Venemaa majanduskonjunktuur on siiani püsinud oluliselt tugevamana kui arenenud Euroopa riikides. Ta märkis, et viimati oli Venemaa osa Eesti kaubaekspordis nii kõrge 1990ndate aastate keskel.

"Sageli on Venemaa-suunalist suurt ekspordimahtu peetud nii poliitilistel aga ka majanduslikel põhjustel täiendavate riskide allikaks," ütles Tamla. Ta tõi näiteks 1998. aastal puhkenud Venemaa finantskriisi. "Praeguses maailma majanduse olukorras võib eksporti Venemaale mõnes mõttes aga vaadelda hoopis kui teatud mõttes riskide hajutamist – seda eelkõige euroala finantskriisiga seotud riskide aspektist lähtuvalt."

Tamla selgitusel on Eesti ekspordi struktuur Rootsi ja teistesse Skandinaaviamaadesse oluliselt kaldu vahetarbimise toodete poole ning Skandinaavia lõpptarbijale mõeldud kaupu ekspordib Eesti praegu suhteliselt vähem. "Seetõttu tuleb Rootsi puhul vaadata pigem seda, kuidas käitub Rootsi tööstus ja eksportiv sektor, ning vähem seda, kuidas käitub Rootsi tarbija."

Augusti kindlustunde numbrid viitavad analüütiku sõnul praegu pigem nõrgenevale olukorrale Rootsi tööstuses – tööstussektori ostujuhtide indeks langes madalaimale tasemele alates 2009. aasta keskpaigast.

"Eelolevatel kuudel ootame, et kaupade impordi kasv jääb ekspordi kasvust kõrgemaks, sest Eesti majanduskasv on järjest jõulisemalt tuginemas sisenõudlusele," lisas Tamla.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen hinnangul ei ole kasvutempode kiirenemist enam loota, kuna augustis on nii ekspordi kui ka impordi aastatagune võrdlusbaas juba märgatavalt kõrgem.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtetest 60 protsenti teatas augustis eksporttellimuste jäämisest tavapärasele tasemele, mis oli sama kui eelneval kuul. Samas langes nelja protsendipunkti võrra nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tellimuste suurenemist ning samas suurusjärgus tõusis nende firmade arv, kelle eksporttellimused võivad kahaneda.

Augustis langes taas majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna, kuid Eestis majandususaldus tõusis 0,6 punkti 102,6 punktini, märkis ta. Üle pikaajalise keskmise on majandususaldus veel peale Eesti Lätis ja Rootsis. Riipinen lisas, et Eesti peamistest kaubanduspartneritest tõusis augustis majandususaldus Lätis, jäi samaks Rootsis ning langes Soomes, Saksamaal ja Leedus.

Statistikaameti teatel tõusis tänavu juulis Eesti ekspordi peamiseks sihtriigiks Venemaa, moodustades 14,8 protsenti Eesti koguekspordist. Eksport Rootsi moodustas 14,6 protsenti koguekspordist ning eksport Soome 14 protsenti. Eksport Venemaale kasvas aastaga 35 protsenti ja eksport Rootsi kahanes kuus protsenti.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,05 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi euro eest. Kaupade import Eestisse kasvas sama ajaga 14 protsendi võrra 1,15 miljardi euroni. Kaubavahetuse puudujääk oli 95 miljonit eurot, mis mõnevõrra suurenes võrreldes mulluse juuliga.