Viimase aja suurim kurioosum on riigikogu kantselei käitumine, sest hoolimata Siim Kallase loast räägitu avalikustada tembeldati Kallase küsitlemine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjonis riigisaladuseks.

Riigisaladuse õigusliku aluseta või valel alusel salastamise kuriteokoosseis (KarS § 316.2) on selle aasta algusest kehtetu.Peep rääkis Ärilehele, et ametliku kriminaalstatistika andmetel on selle paragrahvi kehtivuse ajal – alates 2008. aastast – selle kuriteo kohta registreeritud politseis üks kuriteokahtlus.

„Karistusõiguslik vastutus riigisaladuse õigusliku aluseta või valel alusel salastamise eest on siiski säilinud, kuid muutunud kuriteost väärteoks,” lohutas Peep.

Peep ei eita, et 5 + 5-aastane tavalise asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud juurdepääsupiirangu maksimumtähtaeg ja 75-aastane isikuandmete kaitseks seatud piirangu maksimumtähtaeg põhjustab osalt asjatult segadust.

„Kui kaitstakse eraelu või delikaatseid isikuandmeid, siis on piirangu maksimumtähtaeg 75 aastat. Samas tuleb arvestada, et piirangu vajadus võib ära langeda kiiremini. Näiteks järelevalvealase lähetuse dokumentidel kaob vajadus pärast järelevalveasja lõppu ehk siis piirang võib ära kaduda mõne nädalaga,” selgitas Peep.

„Teiseks võib piirang puudutada ainult üksikut detaili dokumendist ega sega dokumendi väljaandmist seda detaili kinni kattes. Näiteks asutuse kirjavahetus eraisikutega sisaldab alati eraisiku isiklikke kontaktandmeid, mida ei tohiks juba avaliku teabe masinloetavat taaskasutamist silmas pidades välja anda,” hoiatas AKI juht.

Peebu tähelepaneku põhjal on avaliku sektori infohalduses üldiselt asjad läinud viimaste aastatega korrektsemaks ja läbipaistvamaks. Sellest hoolimata esineb küllaltki palju korralagedust. „Enamasti ei ole selle taga maniakaalne salastamissoov, vaid kolm L-i: laiskus, lollus, lohakus,” loetles esiandmekaitsja.