Andreas Kaju: koalitsioonikõneluste oluliseks teemaks saavad maksud

Kaubanduskoja liikmesettevõtte Meta Advisory Group partnerilt Andreas Kaju sõnul olid valimiskampaanias olulisel kohal maksuküsimused, kuigi need ei kujunenud põhikonfliktiks. Kõik erakonnad tõid ühena põhilubadustest välja mõne maksusüsteemi korrigeerimist puudutava teema, ütles Kaju intervjuus Kaubandus-tööstuskoja ajakirjale Teataja. Mida ootavad aga ettevõtjad?

Möödunud Riigikogu valimiste valguses küsisime kommunikatsiooni ja valitsussuhete nõustajalt ning Kaubanduskoja liikmesettevõtte Meta Advisory Group partnerilt Andreas Kajult, millega seekordsed valimised silma jäid ning millised arenguid ettevõtjad uuelt parlamendilt ja valitsuselt oodata võivad.

Kuidas Sa lõppenud valimised kokku võtaksid?

Esimene järeldus - valimiste põhikonflikt ning valijate jaoks otsustav küsimus seisnes julgeolekus. Teisisõnu, valijaid, kes pidasid kõige olulisemaks julgeolekut ja Edgar Savisaart Eesti tuleviku mõttes ohtlikuks inimeseks oli kõige rohkem ning nad hääletasid Reformierakonna poolt. Seda näitas selgesti ka teiste, seniste parlamendierakondade (IRL ja Sotsiaaldemokraadid) toetuse vähenemine – sest nad ei olnud selles põhikonfliktis valija jaoks usutavad kui võimalik lahendus probleemile. Palju räägiti muidugi ka maksudest, kuid majandusküsimused ja isiklik heaolu ei mõjutanud sel korral inimeste valimiskäitumist otsustavalt – julgeolek varjutas kõik teised teemad.

Oluline on ka uute erakondade pääsemine parlamenti, mis mõnes mõttes ei tohiks kellelegi üllatav olla. Valijatel on ka varem olnud valikuid, kelle poolt väljaspool parlamendierakondi hääletada, aga enamasti ei ole need erakonnad või üksikkandidaadid pääsenud Riigikogusse ning nende hääled on n-ö kaduma läinud. Seekord aga on üle 98% antud häältest esindatud läbi nende erakondade, kes Riigikokku said. Võib öelda, et valituks osutunud parlament esindab täielikult Eestis hetkel valitsevaid meeleolusid.

Mis Sa arvad, miks jäi osalusprotsent võrreldes eelmiste valimistega suures osas samale tasemele, kuigi eel- ja e-hääletuse põhjal loodeti kõrgemat?

Arvestades, et Eestis on valimistel valijana osalemine vabatahtlik, on tulemus väga hea. Me oleme valimiste osas üle keskmise ühiskondlikult aktiivne riik. 2011. aastaga võrreldes on tulemus siiski veidi parem ning ei ole võimalik väita, nagu oleks ühiskond otsustavalt poliitikast võõranduma asunud.

Osalusprotsent oleks kõrgem, kui valimiste põhikonflikt oleks teemal, mis kõiki isiklikult puudutaks. Valimistel on kõige passiivsem grupp noored vanuses 18-30 ja julgeolekuküsimus ei ole nende jaoks kõige primaarsem. Keskealised ja vanemad on need, keda seda tüüpi konflikt kõige enam mõjutab ning seetõttu olid nemad tõenäoliselt ka aktiivsemad oma häält andma. Eesti ei ole selles mõttes küll erandlik, noorte vähene aktiivsus valimistel on kõikjal arenenud ühiskondades probleemiks. Enamasti keskealiste domineeritud nn ühiskondlikule eliidile korda minevad teemad ei lähe reeglina korda noortele.

Mida võivad ettevõtjad uuelt valitsuselt oodata?

Kampaanias olid olulisel kohal maksuküsimused, kuigi need ei kujunenud põhikonfliktiks. Kõik erakonnad tõid ühena põhilubadustest välja mõne maksusüsteemi korrigeerimist puudutava teema.

Kui vaatame, mis saama hakkab ja milline koalitsioon sündida võib, on kindel, et maksudel saab olema väga oluline roll. Seda seetõttu, et Reformierakonnal, kes kõige tõenäolisemalt valitsuse moodustab, on üheks kolmest nn vapilubadusest sotsiaalmaksu langetamine kahe protsendi võrra ja töötuskindlustuse makse määra vähendamine 1,95 protsendini. Need kaks teemat jõuavad kindlasti ka koalitsioonileppesse.

Sotsiaaldemokraatidel on maksudega otseses ja kaudses seoses kaks teemat − tulumaksuvaba miinimumi tõus ja alampalga tõus 800 euroni nelja aasta jooksul. Viimasest tõenäoliselt asja ei saa, sest valitsusel puuduvad praktilised hoovad selle ellu viimiseks. See on pigem sotsiaalpartnerite, tööandjate ja töövõtjate, vahelise kokkuleppe küsimus. Riik saab seda ehk toetada selle kaudu, millist palka ta avalikus teenistuses olevatele töötajatele maksab. Tulumaksuvaba miinimumi tõus on aga teine asi, mis tuleb tõenäoliselt koalitsioonileppesse.

Kolmandal tõenäolisel koalitsioonipartneril Vabaerakonnal ei olnud programmis kirjas uusi maksude langetamise plaane, mis erineksid Reformierakonna plaanidest. 3. märtsil tegi Vabaerakond teatavaks oma tingimused koalitsiooniläbirääkimistele minekuks, majanduspoliitikast olid nende hulgas konkreetselt sotsiaalmaksu langetamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus. Need kattuvad Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide teemadega, mistõttu võib arvata, et need ka ellu viiakse.

Millised ettevõtjaid mõjutavad teemad võivad veel aktuaalseks muutuda?

Loomulikult kaasneb maksude langetamisega ka palju negatiivset. Riigieelarvet on vaja hoida vähemalt struktuurses tasakaalus. Meie majanduskasvuga on veidi halvasti, sest ka meie eksportturgude majanduskasv ei ole kiita. See kõik kokku tähendab, et maksuvähendustest tuleneva tulude vähenemise asemele on eelarve tasakaalus hoidmiseks vaja leida uusi tuluallikaid. Ja kust mujalt need täiendavad tulud ikka tulevad, kui ettevõtjate ja tarbijate käest. See tähendab teatud teiste, tõenäoliselt tarbimismaksude tõstmist.

Kõne alla tulevad aktsiisid – kütus, tubakas ja alkohol. Kütust ei julgeta väga tõsta, tubakat ja alkoholi aga küll. Probleemiks on aga see, et 2014. aasta juunis võttis Riigikogu vastu uued aktsiisiseadused, millega pandi paika 4aastane aktsiisitõusude graafik maagaasi, kütuse, tubaka ja alkoholi osas. Seega võib arvata, et koalitsioonilepingu hind saab olema alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine seniplaanitust kaks korda kiiremini. Sellest võib aga tekkida konflikt ettevõtjatega, kellel kehtestatud seaduse põhjal on tekkinud õigustatud ootus. Kui seda nüüd muutma asutakse, võivad tagajärjeks olla kohtulahingud kaevandamistasude kaasuse analoogia alusel.Eriti terav konflikt võib tekkida alkoholi osas, sest Eestis on arvestatav siseriiklik tööstus, kus on ka reaalsed töökohad.

Nii sotside kui ka Vabaerakonna programmides leidub küllaldaselt ideid, kust saada riigieelarvesse lisatulu. Need võib kokku võtta kui diskrimineerivad maksud konkreetsetele kaubagruppidele – rasva, suhkru, soola, karastusjookide jms maksud. Kuid selliste maksude kehtestamine oleks teiste riikide, nt Taani kogemusi arvestades, väga problemaatiline. Näiteks on Euroopa Komisjon algatanud Taani vastu ühe taolise maksu osas ebaseadusliku riigiabi menetluse. Samuti on Prantsuse ülemkohus just 2014. aasta sügisel tühistanud ebaseadusliku diskrimineeriva maksuna energiajookideaktsiisi, sest energiajook pole põhjendatud maksuobjekt – kui tahate, võite maksustada kofeiini, aga see tähendab ka kohvi ja tee maksustamist. Kuid ahvatlus on kindlasti olemas, sest kalli koalitsioonileppe täitmiseks on raha tarvis.

Lisaks toiduga seotud maksudele on ka teisi võimalusi – nt automaks. Reformierakond on siiani selles osas väga skeptiline olnud, kuid varem või hiljem tuleb see niikuinii. Kogu maailm liigub selles suunas, et vähemalt CO2-põhiselt saastamist maksustada. Samas võib automaks tähendada ka hinnapõhist maksustamist, kus maksustatakse mingist piirist kallimat autot.

Ega täiendavate tuluallikate osas liiga palju ideid ka pole. Ainus tuluallikas, mis lisaks majanduskasvule üle jääb, on olemasolevate maksude tõhusam kogumine. Kui maksuamet võtab eesmärgiks sihikindlamalt ja efektiivsemalt makse koguda, mõjutab see tõenäoliselt peaaegu kõiki ettevõtjaid. Üheks tõenäoliseks fookuspunktiks saab olema erisoodustuste küsimus, kuid ka viimastegi maksuerandite kaotamine

Kui nendel valimistel nägime paljusid ajakirjanikke ja kultuuritegelasi poliitikasse minemas, siis ettevõtjaid poliitikas väga palju ei ole. Miks see nii on?

Eestis on veel vähe selliseid ettevõtjaid, kes on oma kapitali ära kogunud, ettevõtted maha müünud või muutunud passiivseks omanikuks ning leiab, et nüüd on aeg poliitikasse suunduda. Ma arvan, et see aeg on meil veel ees, kus ärist „pensionile“ läinud ettevõtjad oma mõtete ja elukogemusega aktiivsesse poliitikasse lähevad.

Millises suunas võib uute parlamendierakondade tulek majanduspoliitikat mõjutada?

Raske on prognoosida, sest nad on uued tegijad ja neil endalgi on vaja aega, et atra seada ja programmis selgust saada. Ühe asjana peavad nad nüüd hakkama selgitama, millised osad nende programmis on tõsised asjad ja millised sattusid sinna n-ö juhuslikult.

Kui Vabaerakond läheb koos sotsidega ka valitsusse, on teoreetiliselt kõik võimalused selleks, et tuleb eelmisega võrreldes parempoolsem valitsus, kus Vabaerakond aitab ehk mingeid asju ära hoida, mida näiteks sotsid tahaksid ellu viia.

Kui Vabaerakond saab valitsusse, siis tuleks kõiki ettevõtlusorganisatsioone innustada ka nendega suhtlema, neid ei tasuks kõrvale heita ja alahinnata. Kui nende poliitiline instinkt on olla parempoolne, küll on nad siis ka valmis ettevõtjate arvamust kuulda võtma.

Milline on Sinu arvates kõige ettevõtjasõbralikum erakond?

Kui ettevõtjate seas arvamusküsitlus teha, siis küllap peetaks selleks Reformierakonda. Küll tuleks aga siin silmas pidada, et Reformierakonna toetus ühiskonnas on läinud nii laiaks, et nad on liikunud skaalal paremliberaalsest rohkem tsentrisse, mis nende otsest ettevõtjasõbralikkust ka vähendab. Seda seetõttu, et neil on palju kalleid sotsiaalpoliitikaid, alates vanemahüvitisest ja lõpetades „kolmandast lapsest alates 300 eurot lapsetoetust“ plaaniga, mille kinnimaksmine ettevõtjate elu paratamatult negatiivselt mõjutab.

Intervjuu ilmus Kaubandus-tööstuskoja ajakirjas Teataja.