Andres Ammas: valitsus on rabe ja rapsib tulevase loodetava populaarsuse nimel
Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman oli laupäeval valitsuse aadressil karm, kommenteeris vabaerakondlasest Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Ammas. Kas tegemist on solvumisega, et peaminister Jüri Ratas ei võta ehk Lumani telefonikõnesid vastu, nagu seda enesestmõistetavalt tegid eelmised peaministrid? On ju Luman olnud pikaaegne Reformierakonna suursponsor. Või on suurtöösturite-kaupmeeste kannatus õigustatult katkenud?
Suures plaanis on Toomas Lumanil õigus: uus valitsus on rabe ja rapsib tulevase loodetava populaarsuse nimel. Riigieelarvega minnakse lõdvalt miinusesse. Riigi püsikulusid suurendatakse kõhklematult. See on elamine järgnevate riigieelarvete arvelt ehk riigi ja rahva tuleviku arvelt. Nagu ütleb rahvusvaheline rahvatarkus – pärast meid tulgu või veeuputus. Ainult et koalitsioon loodab, et 2019 tuleb veel valimisvõit ja alles mõned aastad peale seda, kui ka Euroopa struktuurifondide raha on suurelt jaolt otsas, hakatakse mõtlema, kuidas edasi.
Vabaerakond on olnud õigustatult kriitiline Reformierakonna maksudogmade suhtes, aga on õige ja aus, et varasemad valitsused on hoidnud eelarve tasakaalu. Ametis olev valitsus tekitab puudujäägi ning järgmised valitsused silugu tagajärjed? Ettevõtjatel on õigus solvunud olla. Aga vähe sellest, et ettevõtjatega ei arvestata – vajalikuks ei peeta ka Eesti Panga või eelarvenõukogu seisukohta. Vabaerakond on seepärast esitanud arupärimise Eesti Panga presidendile, Eesti riigi rahanduspoliitika ühele loojale Ardo Hanssonile.
Luman küsib kaupmeeste ja töösturite nimel: kui seatud on eesmärk koguda riigieelarvesse maksutõusuga 10 miljonit, tuleb küsida, miks just nii palju ja kuidas muudab see meie elu paremaks? Vastus ei saa ju ometi olla ainult see, et koalitsioonis ollakse nii otsustanud ehk teisisõnu ei saa vastuseks olla ülbus: teeme nii, sest me võime nii teha!
Istuvale valitsusele hästi tüüpiline on panditulumaksu lugu. Kontsernile teenitud kasumi ulatuses laenu andnud äriühinguid tõesti on. Maksuspetsialistide sõnul on ka keerulisemaid variante - osaluste omandamised kontserni välismaistes tütardes, „koostöölepingud“, finantstagatised jne. Aga pole vaja minna kirvega kurge püüdma - asjatundjate sõnul pole selliste varjatud kasumi jaotamise juhtude maksustamiseks vaja isegi seadust muuta – vastavad sätted on seadustes olemas, on ka Riigikohtu praktika. Ole ainult mees ja astu sulleritele otse vastu!
Ehk oleks uute eelarvet täitvate maksuideede asemel siiski mõistlikum tegelda „maksuaukude“ kinni toppimisega? Meenub Maksumaksjate Liidu (EML) juhi Lasse Lehise mõte, et kui rahandusministeeriumis leiduks inimene, kes oskaks mõista EML poolt ministeeriumile viimase 5 aasta jooksul saadetud kirjades ridade vahele kirjutatut, siis tuleks ministeeriumi majast iga nädal välja uus eelnõu, mis riigieelarve üle kuldaks.
Ühes asjas tahan siiski koja presidendile vastu vaielda. Toomas Luman pakub, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmise katteks võinuks aktsiiside tõstmise asemel tõsta hoopis käibemaksu. Eesti on niigi tarbimismaksude poole kaldu, Eesti tarbimismaksukoormus on Euroopas suurimaid. Samas varamaks Eestis peaaegu puudub (ainult maamaks ja seegi põhineb 2001. a maa hindamisel) ja tulumaksukoormus on liialt kaldu tööjõusuhte maksude poole.
Kui aktsiisikoormuse vähendamiseks tõsta käibemaksumäära, nihkub lihtsalt koormus teise kohta. Pealekauba ei edene siis kuidagi soovitav tarbimiskäitumine, nii et väheneks tervise- ja keskkonnakahju. Jah, aktsiisimaksu on kaks viimast valitsust tõstnud lahmides liiga kiiresti ja vähendanud sellega riigi konkurentsivõimet. Käibemaksu tõstes aga liiga kõrge tarbimismaksukoormus ei vähene. Käibemaksumäära üldine tõus aktsiiside asemel soosib küll vahendusettevõtlust, aga ei soosi suurt lisandväärtust tootvat ettevõtlust.
Kogu maksustruktuuri korrastamiseks ei jätku aga praegusel valitsusel kindlasti julgust.
