"Mul tuleb Kreekaga võrdluses meelde üks 90date alguses Tartus tegutsenud autoettevõte, mis pidevalt raha laenas ning uute laenudega vanu intresse maksis, kuni lõpuks mullina lõhkes. Klassikaline Ponzi-skeem. Kreekas on toimumas sama asi hetkel," sõnas Arrak.

Majandusteadlane lisas, et kreeklaste eilne otsus võtta vastu kuni 28 miljardi euro suurune kärpe plaan ning hakata müüma riigi varasid, ei päästnud veel ei Kreekat ega ka eurotsooni.

"Minu lühikene vastus on, et eilne Kreeka parlamendi otsus ei päästnud mitte midagi. Kõik, kes tunnevad natukene Kreeka ühiskonda saavad aru, et see hääletus ei muuda ühiskonnas mitte midagi. Meil räägitakse pidevalt sellest, et Kreeka on võlakriisis, kuid ei räägita, miks ta on kriisis," sõnas Arrak.

Majandusteadlane lisab, et tehniliselt on Kreeka päästmine võimalik, kuid Kreeka ei ole üksinda selles segaduses.

"Kreeka on kvintessents kogu Euroopa probleemist ja võlapesast. Kogu Euroopa on täna suurtes võlgades. Laenatud tarbimisel baseeruv heaoluühiskond on ennast täielikult ammendanud ning Kreeka on selle esimene märk," lisas Arrak.

Arrak mainis veel, et riik iseenesest pankrotti ju minna ei saa, inimesed ju laiali ei jookse, riik ära ei kao. Kuid on oluline omada selget pilti, mida riigi pankrott endast tähendab.

"On kolm võimalust, kuidas pankrotist pääseda. Esiteks, laenatakse raha juurde. Samas, kui palju laenad, siis mingist tasemest enam juurde ei laenata. Teiseks, tuleb kärpida kulusid. Samas inimesed Athenas tänavatel näitavad, et rahvas sellega rahul ei ole ja lihtsalt see ei käi. Kolmas võimalus on devalveerida raha ehk euro, kuid seda ei luba eurotsoon. On ka neljas võimalus ehk et Euroopa hakkab läbi inflatsiooni Kreekat toetama," lisas Arrak.

Arraku sõnul on eurotsooni praegune suurim probleem soliidse väljaastumise reeglistiku puudumine.

"Kui tegemist on selliste rikaste ja ilusate klubiga, siis peaks olema olemas ka skeem, kuidas riigid saavad soliidselt lahkuda sellest klubist. Ka igal Šoti klubil on reglement, kuidas inimene sellest saab lahkuda. Kui sa ei täida meie reegleid siis antakse kimp nelke ja soovitakse edu edaspidiseks," mainis Arrak.

Arrak jätkas mõttega, et kogu eurotsooni idee on vildakas, kuna on pea võimatu ju kehtestada Soomest Portugalini sama rahanduspoliitikat.

"Kindlasti on see võimalik, kui kõik osapooled peavad kinni reeglitest, mis on kehtestatud. Eelarve defitsiit ei tohi olla suurem kui 3 protsenti ja riigivõlg ei tohi olla suurem kui 60 protsenti. Kreekal on hetkel võlga 160 protsenti. Täna on selge, et neist reeglitest ei pea kinni peaaegu ükski eurotsooni liige," sõnas Arrak.