Arrak, kes on 20 aastat töötanud erakõrgkoolides, peab oma elu parimaks investeeringuks haridust. Tema sõnul kurdetakse, et kolme aasta eest maksta hariduse eest ligikaudu 6000 eurot on palju, kuid selle sama raha eest kasutatud auto ostmist kuluks ei peeta.

Ta ei pea õigeks tasuta akadeemilise kõrghariduse pakkumist. "Tulevastele ettevõtjatele, juristidele, advokaatidele, hambaarstidele tasuta maksumaksja raha eest haridust pakkuda – see on ebaeetiline ja amoraalne," ütles Arrak. Tema sõnul on Eestis liiga palju akadeemilist kõrgharidust, kuid rakenduslikku kõrgharidust napib.

Majanduspublitsisti sõnul Eesti kutsehariduskeskused ja gümnaasiumid dubleerivad üksteist, õppekavad on läbimõtlemata ning nende maine ei ole väga hea. Euroopas, mille poole me püüdleme, on Arraku sõnul põhirõhk kutseharidusel.

Ta tõi näiteks, et Šveitsis läheb peale 9. klassi gümnaasiumisse ainult 17% õpilastest ning ülejäänud lähevad kutsekoolidesse. Euroopa keskmise järgi õpib gümnaasiumi tasandil 60% eriala ja 40% üldhariduskoolis, meil on see vastupidi – 70% õpib üldhariduskoolis ja 30% gümnaasiumis eriala.

"Meil jääb praktilisi oskusi väheks. Kui tänane bakalaureuse tudeng lõpetab kolme aastaga, siis ta endiselt mitte midagi ei oska, sellepärast et erialaained tulevad alles magistrantuuris ja sinna enamus ei satu," nentis Arrak.