Andres Sutt: pangajuht peab aru saama, kui suure kaaluga asutust juhib
Sind on välja hõigatud kandidaadina Lipstoki asemel Eesti Panga presidendiks. Millist rolli sa näed et Eesti Pank peaks ühiskonnas etendama?
Eesti Pangal on ühelt poolt kõik euroala keskpanga ülesanded, kuid võrdsel määral sellega peab pank võtma vastutuse ja rääkima kaasa ka Eesti ühiskonnale olulistel majandusteemadel. Usun, et Eesti Panga president peab väga selgelt aru andma, millise kaalukusega asutust ta juhib. Seda mainet tuleb hoida, kuid teisalt tuleb seda kapitali ka aeg-ajalt Eesti üldise arengu huvides targalt mängu panna.
Eesti Panka on nimetatud kummitempliks ja valitsuse pikenduseks. Oled sa minuga nõus ning mida peaks tegema, et selline suhtumine muutuks?
Ma ei jaga seda seisukohta üldjoontes. Keskpanga roll ei ole olla valitsusele moraali lugeja asja eest teist taga. Samas tuleb tunnistada, et teatud olukordades võiks pank oma seisukohavõttudes olla otsekohesem ja öelda hundi kohta hunt, mitte võsavillem.
Eesti majandus tervikuna ei vaja põhimõttelisi pöördeid, aga uute strateegiliste sihtide määratlemiseks on vaja kahtlemata laiapõhjalist diskussiooni ning ka kompetentset analüüsi. Eesti Pank peab siin kindlasti initsiatiivi näitama, olema avatud. Olukorras, kus oleme eurotsoonis sees ja igapäevased rutiinid on paigas, saab Eesti Pank olla orienteeritud senisest oluliselt enam koostööle ülikoolide, mõttekodade ja erialaliitudega. Eesti Pangas on olemas kompetents, mida saab rakendada senisest enam ühiskonna ja Eesti majanduse hüvanguks.
Miks sa ise nõustusid presidendiks kandideerima? Millised on su programmipunktid, kui nii võib küsida? Millisteks oma šansse loed võtta sisse positsioon Sakala tänava majas?
Eesti riigi hea käekäik on mulle alati olnud tähtis ja täna olen ma valmis võtma vastutuse Eesti Panga kui põhiseadusliku institutsiooni juhtimise eest. Eesti Pank on alates rahareformist kuni euroalaga liitumiseni olnud Eesti majandusarengu suunamisel alati olulisel kohal. Vahel on see roll olnud suurem ja nähtavam, vahel vastupidi.
Pean panga juures oluliseks kolme märksõna: avatus, kuluefektiivsus ja uuendusmeelsus. Nendest põhimõtetest lähtuksin panga juhtimise ja töö korraldamisel. Eesti Pangas on palju võimekaid inimesi ning presidendi ülesanne on luua eeldused ja seada selge siht, et seda talenti maksimaalselt kasutada Eesti hüvanguks.
Töötamine Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvas Eesti Pangas ning Rahvusvahelise Valuutafondi nõukogus on andnud mulle laia rahvusvahelise kogemuse ja suhtevõrgustiku. Seetõttu tunnen läbi ja lõhki Euroopat ning oskan Euroopat arusaadavalt selgitada ka muule maailmale.
Iga organisatsioon vajab tugevat juhti. Kaheksa aastat juhatuse liikme rollis keerulistel aegadel ning maailma ärikoolide tippu kuuluvas INSEADis õpitu on andnud mulle juhtimis- ja administratiivkogemuse tippjuhina. Olen jaganud seda kogemust viimastel aastatel mentorina ka teistele Eesti juhtidele.
Mis rolli peaks Eesti Pank kandma meie ja Euroopa finantspoliitilisel maastikul? On meil pakkuda suurematele midagi?
Tugev euroala on Eesti rahvuslikes huvides. Seetõttu tuleb tänases ebakindlas maailmamajanduse konjunktuuris Eesti Pangal euroala liikmena toetada pragmaatilisi valikuid, mis on tugeval majandusteoreetilisel alusel ning poliitiliselt teostatavad. Sageli ei ole need valikud mitte väga hea ja hea, vaid hea ja halva, või halva ja väga halva vahel. Kuid see on tänane reaalsus ja selliseid valikuid olen pidanud tegema ka oma varasemas töös.
Eesti kogemus on euroala jaoks vägagi praktilise tähendusega. Valuutakomitee seadis Eesti majanduspoliitikale sisult samad piirangud kui euroala liikmetelegi ja mõnes osas, nt pankade likviidsuse tagamine, isegi karmimad. See sundis Eestit otsima pragmaatilisi ja uuenduslikke lahendusi, mida kokkuvõttes saatis edu.
Olles ustav hinnastabiilsuse mandaadile vajab keskpank ka oskust näha uuenduslikke lahendusi, mis tagavad finantsturgude sujuva toimimise ning survestavad mõistlikul ent piisaval määral neid euroala valitsusi, kelle riigirahandus ja majandus laiemalt vajavad põhjalikke reforme. Solidaarsus euroala liikmete vahel on seejuures kriitilise tähtsusega, seda eriti väikeriigi vaatenurgast.
Samavõrra oluline on selgitada muule maailmale arusaadavas keeles ja ühel häälel ühe või teise valiku põhjusi. Kaugelt vaadates ja Euroopa Liidu toimimist lähemalt tundmata nähakse Euroopat tihti „musta kastina“ ja otsustusprotsessi arusaamatuna. See kõik tekitab umbusku ning kahtlusi, et kas ikka Euroopa suudab oma koduõue korda teha või on kaos ainult aja küsimus.
Kuid oluline ei ole ainult euroala mõõde. Tänase seisuga on suurimate Eesti turul tegutsevate pankade rahastamisvõime hea. Kuid viimaste nädalate närvilisus turgudel ning laenuotsuste liikumine järjest enam keskuse suunas on ettevõtjate seas taastõstatanud vanad mured – kas investeerimisprojektide rahastamine ikka jätkub või keeratakse rahakraanid kinni? Sedapuhku siis Eestist mitteolenevatel põhjustel.
Eesti ettevõtjate võimalused sõltuvad mitte ainult globaalsest konjunktuurist ja nende oma oskustest, vaid ka sellest, et head projektid saaksid jätkuvalt rahastatud. Seetõttu on oluline koostöö Põhjala, eelkõige Rootsi suunal, et siin tegutsevad pangad ettevõtlust jätkuvalt rahastaksid ning Eesti Pangal on siin oma roll.
