Andrew Smith: Lääne ja Aasia firmad reageerivad kriisile erinevalt
•• Mis seisus on Suurbritannia majandus praegu? Kas langus möödas, aga tulevik veel ebakindel?
Ametlikult langus möödas ei ole. Me oleme üks väheseid Lääne-Euroopa riike, kus majandus kolmandas kvartalis veel langes. Kuid ilmselt tuleme tagasi positiivses kasvu juurde selle aasta neljandas kvartalis.
•• Majandusteadlased, näiteks Paul Krugman, on kiitnud Inglise Panga ja valitsuse agressiivsust kriisile reageerimisel. Tänu sellele olevat Suurbritannia väljavaated teistest Euroopa riikidest paremad. Kui mina vaatan arve, siis seda ma ei näe…
Kui rääkida majanduslanguse sügavusest Euroopas, siis Euroopa kontinendil ei olekski pidanud langust olema. Kui Hispaania kõrvale jätta, ei olnud kontinendil suuremat kinnisvarabuumi ja seetõttu erasektor ka ei laenanud nii palju. Euroopas on erasektori võla ja sissetulekute suhe umbes 100%, Suurbritannias aga 170%. Kuid vaatamata sellele oli langus Euroopas väga sügav.
•• Millised meeleolud on Inglismaal, kui räägite näiteks inimestega tänavalt?
See on natuke veider, nagu ka Eesti puhul. On küll suur majanduslangus, aga inimesed ikka jalutavad tänavatel, autod sõidavad, poodides käiakse, raha kulutatakse… Mina elan Londonis ja esmapilgul ei paista midagi erilist silma. Muidugi, tööpuudus on läinud üles.
Kui vaadata natuke laiemalt, siis niinimetatud peatänavalt on kadunud terve hulk hästi tuntud suuri nimesid ja kaubamärke.
Tõsi, nad oleksid pidanud kaduma juba varem, kuid viimase kümne aasta tugev turg lasi neil edasi tegutseda. See oli aeg, millal nad oleksid pidanud ennast moderniseerima, aga nad ei teinud seda.
•• Aga mida räägivad firmajuhid?
Ühel hiljutisel kohtumisel, kus osales 60–70 firmajuhti, küsisin, et kes teist ootab V-kujulist arengut. Keegi ei oota. Väga paljud firmad on praegu ülimalt ettevaatlikud.
Paljudes riikides, nii Inglismaal, Eestis kui ka mitmel pool mujal, on majandus langenud nii palju, et tekkinud on väga palju liigset tootmisvõimsust. Ettevõtted ei suuda müüa sellistes kogustes ja ilmselt ka mitte selliste hindadega, nagu loodeti.
•• Kas see kehtib kogu maailma kohta?
Näen teatud erinevust Lääne ja Aasia vahel. Lääneriikide majandustes on paljuski suhtumine, et ootame-vaatame, mis juhtub. Hiinas, Indias ja mõnes teiseski arenevas majanduses on aga suhtumine, et muudame ennast ja kohaneme uute oludega.
Meie (KPMG – M. S.) oleme teinud ülemaailmseid uuringuid ja küsinud firmadelt: kas kavatsete muuta oma ärimudelit, otsida uusi kliente ja uusi turge, kas muudate hindu, kas muudate tooteid? Kaug-Idas on väga palju selliseid ettevõtteid, kes vastavad: „Jah, me teeme kõike seda ja me teeme kohe.”
Kui aga vaatame Euroopasse, siis paljud, mitte küll kõik, aga paljud firmad ütlevad, et tegu on finantssüsteemi probleemiga ja valitsus peab süsteemi korda tegema. Üks suur erand Euroopas on Iirimaa, kus firmad arvavad, et vaja on muutuda, ja kohe.
•• Mulle tundub, et Eesti kaldub siin Iirimaa poole. Valitsus ei pumpa raha pankadesse ja fiskaaltugi on nõrk. Ettevõtted on küll aru saanud, et tuleb muutuda – mitte ainult lühiplaanis kulusid kokku tõmmates, aga ka pikemas plaanis, ja et need ajad, mis olid, ei tule enam tagasi…
Põhjus on arusaadav. Palgad langevad. Töötus on nii kiiresti tõusnud. Sisenõudlust enam ei ole ega tule ning te peate vaatama eksporditurgude poole. Tegelikult, kuigi suuremal skaalal, tuleb sama teha ka Suurbritannias. Ka meil oli laenumahtude kasvust tingitud majanduskasv ja ka meil ei olnud see jätkusuutlik. Peame pöörduma kasvu poole, mis põhineb säästmisel, investeeringutel ja ekspordil. Sinna jõuda on väga raske. Oleme Suurbritannias kogenud valuuta kursi kiiret langust, mis peaks kaasa aitama. Eesti puhul näeme soovi hoida valuutat, hoida stabiilsust ja usaldusväärsust, soovi liituda eurotsooniga. Me panustame eri asjadele.
•• Eestis ootame maailmamajanduse taastumist…
See on tsirkulaarne argument. Kõik ütlevad sedasama. Majanduslanguse ajal öeldakse alati „loodame, et maailmamajandus kosub”, „ootame, et välisnõudlus taastub”.
•• Miks Suurbritannia ei ole liitunud eurotsooniga? Minu mulje järgi pole seal kunagi olnud sellele suurt toetust.
Mis puutub toetusse, siis keegi ei tea, kui suur see on, sest väga kaua aega ei ole seda küsimust enam esitanud. Kui teema oli arutusel, võib öelda, et mõlemas otsas, pooldajate ja vastaste seas, oli väga häälekas vähemus ja keskel oli pehme osa, kellel ei olnud selget seisukohta.
Mitteliitumise kohta võib öelda, et enne Tööpartei võimule tulekut oli Tony Blair euroga liitumise vastu ja Gordon Brown toetas eurot. Kuid võimul olles muutsid nad oma seisukohta. Tony Blair hakkas eurot pooldama. Ilmselt ta arvas, et see oleks andnud Suurbritanniale suurema kaalu Euroopa asjades kaasa rääkida. Gordon Brown aga muutus euro vastaseks, eelistas iseseisvamat majanduspoliitikat.
•• Kas Gordon Brown on olnud hea peaminister?
Enne seda kui Brown sai peaministriks, käisid jutud, et tal oli selline lemmiknali: „On kahte tüüpi kantslereid, need, kes kukuvad läbi, ja need, kes jõuavad õigel ajal ära minna.” (Suurbritannias kuulub kantslerile Eesti mõistes rahandusministri ja majandusministri portfell, see oli Gordon Browni ametikoht enne peaministriks saamist. – Toim)
Ajalooraamat hinnanguga tema rolli kohta on veel vaja kirjutada. On vähemalt kaks asja, millega ta läheb ajalukku. Tema oli see, kes tegi otsuse anda keskpangale iseseisvus. Ja teine asi, millega ta läheb ajalukku – tema oli esimene liider maailmas, kes sai aru finantssüsteemi kriisist, sellest, et pangad vajavad lisakapitali.
