Ansip tõdes, et meie ettevõtted kasutavad tehnoloogia võimalusi suhteliselt vähe ning sageli need tehnoloogiad, mida erinevates ettevõtetes kasutatakse, ei ühildu laiemas plaanis. Põhjanaabrite juures sellist probleemi ei ole. Erialaliidud peaksid Ansipi sõnul tegema rohkem koostööd, samuti epaks koostöö olema parem logistilises ahelas,

„Tuleks minna Soome ja õppida soomlastelt nagu me tegime seda 80-ndate lõpus,“ soovitas Ansip. „Mingit põhjust ei ole meil tunda teistest riikidest digivallas üleolekut pelgalt sellepärast, et meil on avaliku teenuste vallas need hästi arenenud. Muus osas oleme me järele lohisejad,“ kinnitas Ansip.
Ansipi sõnul on Eestis hea riskikapitali kättesaadavus ning idufrmade areng olnud tormiline.
Panganduses kasutame me internetipangandust, e-ülekannetes oleme Euroopas Ansipi sõnul tipus. „Võiksime endale vastu rindu taguda nii, et hakkab valus. Aga ka siin on oma agad,“ rääkis Ansip. Suur osa ülekandeid tehakse koodikaardiga.

Euroopas tervikuna on vaid 2% ettevõtteid, mis kasutavad digitaalset tehnoloogiat, ning selles mõttes ei ole Eesti midagi erilist. Oma 22. kohta peaks Eesti kui end digiriigiks pidav riik häbenema. Euroopa digitaalne arengukavad näeb ette rea arenguid. Kõik see peaks Eestis sündima pigem varem mitte hiljem.

5G standardi juurutamisel võiks Eesti olla kolme esimese riigi hulgas maailmas. Siis on meil võimalus riisuda seal pealt ka koort,“ lausus Ansip. Vastasel juhul ei ole meil võimalust.

Euroopast tervikuna rääkides oleme me oma platvormide turukapitalisatsioonilt kehvad, kuid eurooplased on Ansipi sõnul väga suured meistrid neist platvormidest teistpidi kasu lõikama. Nii on äppide tulust 42% toodetud Europa äppide poolt.