Rõhutame, et RKAS keeldus tehtud uuringut tutvustamast, ja tunnistame, et Ärilehele teadaolevalt leidus uuringus ka teenusega rahulolevaid kliente.

Küll aga on küsitav, miks annavad kehvi hinnanguid riigile strateegilise tähtsusega asutused nagu politsei, koolid ja häirekeskus, mis hindas RKAS-i tööd 24 punktiga.

Idnurm põhjendas, et uuringu hinnangupunktide arv ei näita kliendi rahulolu, vaid kliendisuhete tugevuse koondnäitajat pallides TRI*M indeksi järgi, mis arvutatakse välja nelja võtmeküsimuse põhjal. „Põhiküsimuste hulka kuuluvad ratsionaalsed üldise rahulolu ja koostöö jätkamise küsimused, emotsionaalset seotust mõõtev soovitusvalmiduse küsimus ja kliendisuhet laiemasse konteksti asetav võrdlus. Oluline on ka märkida, et TRI*M indeksi skaala ei ole lineaarne. Uuringu metodoloogia on üpris keeruline, mida võib uuringufirma TNS Emor kindlasti selgitada,” lausus Idnurm.

TNS Emor vastas peene indeksi kohta esitatud küsimusele, et olenemata näitaja nimetusest on 20 ja 29 palli (või punkti, protsenti vms) ikka „suhteliselt tagasihoidlik tulemus”.

„Mis aga puudutab kinnisvara ülalpidamiskulude kasvu, siis sellega on nagu iga uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Iga uus on parem, kuid selle kasutamise ja hooldamisega kaasnevad väljaminekud, mida varem ei tehtud,” ütles Idnurm.

Hea lugeja! Kas ka sinul on oma kogemus RKAS-i objektidega? Ehk soovid seda ka laiema avalikkusega jagada? Kirjuta aadressile uudised@arileht.ee, soovi korral tagame täieliku anonüümsuse.