Annika Paabut: Eesti tööpuudus kahanes eelmisel aastal ootuspäraselt 12,5 protsendini
Järgneb Annika Paabuti analüüs tööpuuduse numbrile:
Statistikaameti täna avaldatud andmetel kasvas töötute arv 2011. aasta IV kvartalis 2000 võrra, küündides 79 tuhande töötuni (töötuse määr 11,4%). Aasta keskmiseks töötuse määraks kujunes seega ootuspäraselt 12,5%.
IV kvartalis hõive kahanes 2,1% võrreldes eelneva kvartaliga, mis ilmselt tuleneb hooajaliste tööde lõppemisest. Samal ajal kahanes ka aktiivsuse määr, mis III kvartalis jõudis rekordilise 68,5%-ni (osakaal tööealisest rahvastikust, kes kas otsib tööd või on hõivatud). IV kvartalis oli aktiivsuse määr 67,3%. Aasta keskmine aktiivsuse määr aga on ajalooliselt kõrgeim – 67,6%, mis võib olla tingitud keerulisest majandusolukorrast. Ehk teisisõnu – kiiresti kasvanud esmatarbekaupade ja eluaseme kulutused on suurendanud nende majapidamiste arvu, kel piisab vahendeid vaid nende kulutuste katmiseks. Seetõttu need, kes varasemalt võisid jääda tööturult kõrvale (nt õppurid, pensionärid, hooldajad jt tööturu mõttes mitteaktiivsed inimesed), kas töötavad või otsivad tööd. Lisaks hindade kasvule mõjutab tööturu arengut ka palkade kasv: pärast ligi kolmeaastast langust kasvas reaalpalk (tarbijahindadega kohandatud) eelmise aasta kolmandas kvartalis vaid napi 1,2%.
Hõivatuid oli eelmise aasta viimases kvartalis veidi enam kui 614 tuhat inimest – sama palju oli hõivatuid ka 2005. aasta IV kvartalis. Enim hõivatuid oli endiselt töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning ehituse tegevusaladel (vastavalt 21,1%, 13,4% ja 10,4% kogu hõivatutest töötasid neil ametialadel). Võrreldes 2010. aasta sama perioodiga oli hõivatuid 3,6% rohkem ning enim kasvas hõive noorte meeste (15-24 aastaste) ja vanemaealiste (50-74) naiste hulgas.
Keskmine töötuse määr, mis 2010. aastal oli 16,9%, kahanes 2011. aastaks 12,5%-le. Meeste töötuse määr eelmisel aastal oli 13,1% ja naiste vastav näitaja 11,8%. Enim kahanes töötus noorte (15-24) meeste hulgas, ligikaudu 11,1 protsendipunkti. Kiire tööpuuduse vähenemine noorte meeste hulgas on ilmselt seotud ehitussektori aktiivsuse kiire taastumisega. Samas on ka noorte naiste tööpuuduse määr jõudsasti kahanenud (9,5 protsendipunkti võrra). Viimast tingib ilmselt sisemaise teenustesektori ja hulgi- ja jaekaubanduse aktiivsuse taastumine ja seda nii tänu sisetarbija kasvanud kulutamisjulgusele kui ka soodsatele arengutele turismis – eelmisel aastal külastas Eestit rekordarv turiste (eelmisel aastal majutati 1,8 miljonit välisturisti).
Vaatamata kiiresti kahanenud töötuse määrale on jätkuvalt murettekitav pikaajaliselt töötute suur arv – ligikaudu 49,3 tuhat eestimaalast on olnud tööta enam kui 12 kuud. Väga pikaajaliselt töötuid (kaks aastat ja enam) oli aga eelmisel aastal 27,5 tuhat. Nende inimeste tööturule naasmine muutub üha keerulisemaks – kaovad nii erialased oskused kui ka tööharjumus. Suur hulk töötuid inimesi toob kaasa surveid sotsiaalsüsteemile, kuid suurendab ka vaesust, mis omakord kipub suurendama vaesusriski ka neis peredes elavatele lastele. Ehk kehvema sissetulekuga indiviidide lastel puuduvad teistega sarnased võimalused vaesusest pääsemiseks.
Lähitulevikus hõive kasv ja töötuse vähenemine jätkub, ehkki tagasihoidlikumas tempos. Selleks aastaks ootame tööpuuduse määra vähenemist 10,7%-ni.
