Annika Paabut: jaekaubandusettevõtete müügimahtude kasv jätkus
Aastases võrdluses kasvas jaekaubandusettevõtete müügimaht sarnaselt eelneva kuuga 5,5% ning enim kasvas müük apteekides ja muudes spetsialiseeritud kauplustes (püsihindades vastavalt 14,2% ja 12,9%). Ka kasutatud kaupade kauplused kasvatasid müügimahtusid võrreldes eelneva aasta sama perioodiga jõudsalt – müügimaht oli aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 12,5% kõrgem.
Jaekaubanduse müüginumbrid kirjeldavad ühelt poolt kohalike inimeste eelistuste muutust (jätkuvalt kasvab kasutatud kaupade kaupluste müügimaht ning samuti soetatakse vajalikke kaupu posti ja interneti teel) ning teisalt ka seda, et Eesti on jätkuvalt lähinaabrite jaoks atraktiivne turismisihtkoht, mis omakorda suurendab käivet nii toidukaupade kui ka alkoholi ja tubakatoodete spetsialiseeritud kauplustes.
Residentide kulutamisjulgust on kasvatanud nii kasvav reaalne ostujõud (reaalpalk kasvas selle aasta I kvartalis aastases võrdluses 2,4%) kui ka jätkuvalt kasvav tööjõunõudlus. Viimane tähendab seda, et töökohti luuakse juurde ning majapidamiste hirm töökoha ja sissetulekute kadumise osas on kahanemas. Kindlustunde kasvu kinnitavad ka tasapisi paranenud kindlustunde indeksid.
Selleks aastaks ootame jaekaubandusmahtude kasvu jätku, kuid oluliselt tagasihoidlikumate määradega, kuna ka võrdlusbaas on kõrgem. Vaatamata määramatuse kasvule Euroopas ei ole tarbijate ostuotsused toimuvast oluliselt mõjutatud – peamisteks teguriteks on siiski nii töökoha olemasolu, kindlustunne kui ka hinnakasv.
Aasta teisel poolel on oodata hindade kasvu pidurdumise jätkumist, mis omakorda kasvatab nii kindlustunnet kui ka tarbimisjulgust. Ka sissetulekud peaksid ootuste kohaselt kasvama – ootame sellel aastal palgafondi kasvuks ligi 9%. Senine jaekaubandusettevõtete müügimahu prognoos (ligikaudu 3%) on esimese kvartali numbreid analüüsides ilmselt liialt konservatiivne, mis ilmselt tuleneb meie ekslikust (ja liig’ tagasihoidlikust) arvamisest turistide kulutuste osas. Residentidest tarbijad kasvatavad küll tarbimist, ent kuna piiratud eelarve ning kasvanud sundkulutused seavad omad piirid, ootame sisetarbimises siiski vaid tagasihoidlikku kasvu.
