Annika Paabut: Kreeka lahkumist eurotsoonist võib hetkel pidada üpris tõenäoliseks
Kui reaalseks võib pidada paljude ekspertide ning isegi nobelistide arvamust, et Kreek astub lähiajal eurotsoonist välja?
Kreeka lahkumist võib hetkel pidada üpris tõenäoliseks, ehkki viidatud nobelisti puhul on tegu inimesega, kes ka Eestile devalveerimist kui ainuvõimalikku lahendust ette ennustas. Seega ei pruugi pärjatud tegelastel alati õigus olla ...
Ent siiski, hetkel räägitakse vägagi palju sellest, et Kreeka kui tõsine probleemide allikas võiks alustada iseseisvat rahapoliitikat. Samas on paljud poliitilised liidrid väitnud pigem vastupidist ja ilmselgelt on siin ka omad ohud – Kreeka lahkumine euroalalt võib viia euroalalt ka teisi riike, mis määramatuse kasvu tõttu võivad sattuda raskustesse. Seetõttu olen hetkel seda meelt, et kuna kahjud, mis kaasnevad Kreeka lahkumisega euroalalt on oluliselt suuremad kui Kreeka abistamiseks vajaminevad summad, on seetõttu rohkem neid, kes on huvitatud euroala püsimajäämisest algsel kuju, kui neid, kes sooviksid nõrgemat riikide lahkumist.
Ent nagu ikka, ajal, mil olulised sündmused veel toimuvad ning lõpptulemust ei tea tegelikult keegi, on ka minu väljaöeldu vaid spekulatsioon – me toimetame piiratud informatsiooni tingimustes ning võime vaid teadaolevat infot kasutades mingeid järeldusi teha. Need aga ei pruugi lõppkokkuvõttes üldse realiseeruda. Hetkel tundub, et kreeklased püüavad nö aega võita – kokkuleppimatus poliitilisel maastikul ja juunis toimuvad valimised tähendavad, et sisuliselt mingeid suuremaid muutusi kuni selle hetkeni ei tule.
Mis on nüüd sedavõrd teisiti kui eelmise aasta novembris, et Kreeka peaks või võiks eurotsoonist lahkuda?
Ega siin olegi muud teisiti kui see, et toimunud valimised ei ole kaasa toonud poliitilist konsensust ning edasine on paljuski sõltuv sellest kas ja kui palju muutub poliitilisel tandril, st millised saavad olema juunis toimuvate valimiste tulemused ja kas siis suudetakse ka valitsus moodustada jne. Selline poliitiline tõmbetuul ei tule Kreekale aga teps mitte kasuks.
Miks Kreeka peaks lahkuma? Üks põhjus saaks olla Kreeka rahva selline soov – kui otsustatakse loobuda ühisrahast ning võtta taaskasutusele rahvusvaluuta drahm. Samas on küsitlusandmed näidanud vastupidist – ligi 70-80% kreeklastest sooviks euro säilitada.
Juhul, kui võetakse kasutusele rahvusvaluuta, riskitakse sarnase olukorraga nagu oli enne eurole üleminekut – kiire inflatsioon, devalveerimisoht. Kas ja kui palju seda Kreeka rahvale tegelikult enne otsuse langetamist selgitatakse, on teine küsimus. Selge on see, et Lõuna-Euroopa riigid võitsid euroalaga liitumisest enam kui Põhja-Euroopa riigid – nende rahapoliitika muutus oluliselt stabiilsemaks ning inflatsioon aeglustus. Samas, muidugi, anti ära ka suur osa poliitilistest hoobadest, ent esialgne positiivne mõju kaalus selle üles. Teisalt tähendaks euroalasse jäämine üpris raskeid (ja väga vajalikke) reforme, mis toob kaasa keerulisemad majanduslikud tingimused paljudele majapidamistele. Ka on võimalik, et võetakse kasutusele paralleelne valuuta (nn IOU-d), mis oleks käibel sisemaise maksevahendina.
Kokkuvõtvalt saab vaid öelda, et praegune olukord Kreekas lisab suure portsu määramatust ning turgudel tähendab see vaid veelgi närvilisemat toimetamist.
Mida tähendab lahkumine Kreekale? (Kas ka sõda?) Mida tähendab Euroopale ja euroliidule?
Kreekale tähendaks loobumine ilmselt suuremat määramatust – rahvusvaluuta väärtuse vähenemine, kuna rahvas üritab kiiresti väärtust kaotavast maksevahendist, vabaneda ja soetada stabiilsemat valuutat, mistõttu ka selle väärtus kahaneb. Ka võib seda saata paljuräägitud paanika panganduses (pangajooksud jmt), mis omakorda muudab finantssektori olukorra riigis hapraks. See aga võib viia maksetõrgeteni – palgad ei laeku, pensioneid ei maksta jmt. Mis aga siit edasi võib juhtuda on juba omaette teema ning jääb kreeklasi paremini tundvate inimeste pärusmaaks. Arvata võib, et selline olukord võib kehvemal juhul viia nii rahutusteni kui ka puudujääkideni kaubanduses.
Rasked majanduslikud tingimused toovad, nagu ajalugu on näidanud, rahva tänavale. Kui suur on aga tõenäosus, et sellest vormub sõda, on raske ette ennustada. Ainus, mida saab aga öelda, on see, et kreeklasi ootavad ees rasked ajad ja seda olenemata sellest kas nad otsustavad jääda Euroopasse või mitte.
Mõjud Euroopale on raskemini mõõdetavad. Jah, otseselt pangandussektori ja Kreeka võlaga seotud summad on teada, kuid see, mis võib järgneda turgudel pärast Kreeka euroalalt lahkumist, on teadmata. Majandussündmusi mõjutavad lisaks majanduslikele teguritele nüüd ka poliitilised ja psühholoogilised tegurid. Viimased muutuvad pärast Kreeka lahkumist aga eriti oluliseks – kuivõrd usuvad investorid, et Kreeka on ainuke ja et teised raskustes riigid ei kavanda samuti lahkumist? Raske öelda. Panganduses on paanika üpris kerge tekkima, ent on ka teada, et see ei saa kunagi kaua kesta.
