Annika Paabut: ootame sel aastal majanduskasvuks 2,7%

Statistikaamet avaldas täna andmed eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangu kohta ning sesoonselt korrigeeritud andmete kohaselt kahanes Eesti majandus viimases kvartalis 0,2%. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas majandus 5,1% (4,5% sesoonselt korrigeerimata andmetel). 2011. aastal kasvas Eesti majandus 7,6%.

Majanduse kahanemise tingis peaasjalikult meie senine kasvumootor – netoeksport. Ehk teiste sõnadega, ekspordimahud kasvasid aeglasemalt kui imporditavate kaupade ja teenuste mahud. Ekspordimahtusid omakorda mõjutasid nii peamiste partnerriikide majanduste aeglustumine kui ka kasvanud määramatus tulevikuarengute suhtes, mis omakorda pärsib välisnõudluse kosumist. Samas tasub rõhutada, et endiselt on ekspordimahud ajalooliselt kõrgeimal tasemel ning sellelt tasemelt on edasine kiire kasv üpris keeruline.

Kui netoekspordi panus majanduskasvu oli negatiivne, siis sisemaine nõudlus, eratarbimine ja investeeringud, kasvas jõudsalt (sisenõudluse panus majanduskasvu oli IV kvartalis 7,7%). Majapidamiste tarbimiskulutusi iseloomustas kogu aasta jooksul kestvuskaupade kulutuste kiire kasv, mida on omakorda toitnud paranenud kindlustunne (võrreldes 2010. aastaga) ning palju paremad väljavaated töökoha leidmisel/hoidmisel, mistõttu sooritati neid oste, mida kriisiaastatel pigem edasi lükati. Residentidest majapidamised kulutasid eelmisel aastal keskmiselt 4,4% rohkem kui 2010. aastal. Lisaks eratarbimiskulutustele kasvasid jõudsalt ka investeeringud – sesoonselt korrigeerimata andmetel kasvas kapitalimahutus põhivarasse IV kvartalis pea kolmandiku (püsihindades). Suur osa investeeringuid tehti eelmise aasta lõpus nii infrastruktuuri kui ka hoonete energiatõhususe kasvu, mis on omakorda seotud valitsusel lasuva kohustusega investeerida CO2 müügist saadud tulu. Samas mõjutas investeeringuid suuremahuline elektriautode ostutehing.

Kuigi ekspordimahud aasta lõpus vähenesid, oli suurimaks panustajaks endiselt töötlev tööstus, kus suurim osa toodangust müüakse välisturgudele. Üha enam panustasid majanduskasvu ka ehitussektor, info ja side ning veondus ja laondus, mis omakorda viitab laiemapõhjalisemale majandusarengule aga ka sisemajanduse tugevnemisele. Edasist kasvu töötlevas tööstuses mõjutavad ühelt poolt arengud peamistel eksportturgudel ja ELis ning teisalt mõjutab aastakasvu määrasid tunduvalt kõrgem võrdlusbaas. Selle aasta esimeses kvartalis ootame siiski tagasihoidlikku kasvu, millele viitavad nii paranenud tööstuse- kui ka ekspordiandmed (tööstustoodangu mahud jaanuaris taas kasvasid 4,3% võrreldes eelneva kuuga). Ka kindlustunde näitajad on stabiliseerumas, viidates omakorda mõningasele määramatuse ja närvilisuse vähenemisele turgudel, mis jätkub ilmselt veelgi aasta teises pooles.

Meie prognoosi kohaselt kasvab majandus sel aastal 2,7% ning kasvu toetab peaasjalikult sisemajandus – ootame majapidamiste tarbimise kasvu ning investeeringute kasvu jätkumist. Viimast mõjutab olulisel määral avaliku sektori investeeringute märkimisväärne kasv (sel aastal on planeeritud investeerida ligi kolmandiku võrra rohkem (jooksvates hindades) kui eelmisel aastal). Erasektori ettevõtted on pigem äraootaval seisukohal ning meie hinnangul taastub erasektori investeerimisjulgus alles aasta teisel poolel ning aktiivsem investeerimine leiab aset alles järgmisel aastal. Senist majanduskasvu mootorit, eksporti, ootab sel aastal ees stabiliseerumine – ootame tagasihoidlikku kasvu (mõnel kvartalil võib kvartaalne kasv olla ka negatiivne) ning kasv on laiemapõhjalisem, st. masinate ja seadmete ekspordimahud meie hinnangul sel aastal ei kasva ning kogueksporti mõjutavad peamiselt teised sektorid. Samas on kokkuvõttes netoekspordi panus majanduskasvu negatiivne – toome sisse rohkem kui välja viime. Kui eelnevaid aastaid iseloomustas impordi tagasihoidlikum kasv võrreldes ekspordiga, siis sel aastal impordimahtude kasv kiireneb – lisaks tootmissisenditele tuuakse sisse ka lõpptarbimiskaupu, et vastata kasvanud nõudlusele. Ootuspäraselt peaks tarbimist toetama jätkuvalt soodsad arengud tööturul ning kasvavad sissetulekud ja aeglustuv inflatsioon.