Annuse äripartner kaebas Merko Grupi kohtusse
Kikkas on Merko Ehituse endine ehitusdirektor. Ta ei nõustunud eile siiski huvide kahjustamist lähemalt kommenteerima. Merko Grupi kätte ei olnud juba reedel toimuval istungil kõne all olevad materjalid eilseks väidetavalt veel jõudnud.
Aktsiaemissioonist said väikeosanikud teada alles neile saadetud pakkumiskutses, mis jättis neile lühikese aja jooksul võimaluse osta senisele osalusele vastavas jaos lisaaktsiaid. Näiteks kuueprotsendilise osaluse puhul tulnuks võtta tagataskust hoobilt välja umbes 21 miljonit krooni. Samal ajal jäeti võimalus pakkumisest loobuda, ent kuna uutelgi aktsiatel oli tagasiulatuv jõud noppida eelmise aasta kasumilt makstavaid dividende, siis tähendanuks loobumine ka teenitud kasumiosast ilmajäämist.
Põhjus, miks aktsionäre emissiooniotsusest nõnda hilja teavitati, tulenes vaid mõni aeg varem toimunud pisimuudatusest Merko Grupi põhikirjas. Põhikirja punkt number 26 tunnistab, et juhatusel ei ole igapäevast majandustegevust puudutavate otsuste jaoks firma nõukogu nõusolekut vaja.
Teisalt näib siin tekkivat selge vastuolu äriseadustikuga, mille § 317 ütleb üheselt, et nõukogu nõusolekut on vaja aktsiaseltsi nimel nende tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Sinna hulka kuulub aga ka osaluse omandamine teistes ühingutes.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler räägib, et äriseadustik on küll vaikimisi kehtiv mudel, kuid paraku toimib enamusdemokraatia ning käitutakse nii, nagu põhikirjas on ette nähtud. ìSee on väikeaktsionäri risk ja enamasti jääb asi suuraktsionäri otsustada. Võimalusi on kaks: Wall Streeti reegli kohaselt müüa või kaevata kohtusse.” Viimati mainitud juhul tuleb Kessleri sõnul aga alati tõendada, kas asi on toimunud õigusvastaselt või on kantud selle pärast kahju.
Merko Grupi nõukogu liige Teet Roopalu välistab raha väljavõtmise idee aga täielikult. ”Dividendide maksmisest aktsionäridele oleks juhatuse meelest praeguses situatsioonis isegi naljakas mõelda,” ütles Roopalu.
