Ansip annab aru: mikroettevõtted on mures digiteenuste maksustamise muudatuse pärast

 (17)
Ansip annab aru: mikroettevõtted on mures digiteenuste maksustamise muudatuse pärast
Andrus AnsipScanpix/Reuters

Mikroettevõtjad kurdavad Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendi Andrus Ansipi blogis, et uuest aastast rakenduv digiteenuste käibemaksustamise muudatus lööb suure halduskoormuse tõttu nende äril jalad alt.

Tegemist on seadusemuudatusega, millest Ärileht kirjutas novembri alguses - järgmise aasta alguses jõustub käibemaksumuudatus, mille järgi hakatakse e-teenuste müüki maksustama riigis, kus selle tarbija parasjagu on. Uus kord puudutab tasulisi teenuseid, mida osutatakse interneti kaudu – näiteks mobiilirakenduste, arvutimängude, muusika ja filmide allalaadimine ning veebi administreerimine ja tarkvara müük. Kui ostja on füüsiline isik, siis uuest aastast maksustatakse need teenused riigis, kus asub teenuse tarbija. Selleks tuleb teenuse müüjal aga alustuseks kindlaks teha, millises riigis tarbija asub.

Värskelt EK digitaalse ühisturu asepresidendiks saanud Ansipi blogis kirjutavadki mikroettevõtjad, et Euroopa direktiivist tuleneva seadusemuudatuse täitmine käib neile üle jõu ja paljudele tuli see muudatus välguna selgest taevast.

Nii kirjutab üks ettevõtjatest, et vastavalt tehtud uuringule on Ühendkuningriigis kõigest 4% väikeettevõtjatest veendunud, et on võimelised seadust õigeaegselt täitma, 10% kavatseb oma ettevõtte hoopis kinni panna, 50% ei usu, et nad on üldse kunagi võimelised seadusemuudatusest tulenevaid kohustusi täitma ja 45% märgib, et lõpetab digiteenuste müügi väljapoole oma asukohariiki, mis kahjustab nende äritegevust.

Seotud lood:

Ansip ütles Ärilehele, et valdav osa reaktsioone ongi tulnud Ühendkuningriigist.

„Detsembri alguses leidsid digiteenuseid osutavad mikroettevõtted, valdavalt Ühendkuningriigist, et uus süsteem pärsib eriti just väikeste ja keskmiste ettevõtete majandustegevust. Aga uus süsteem töötatigi välja just selleks, et kaitsta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huve,“ selgitas Ansip.
Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident selgitas, et suurtel ettevõtetel on teadupärast väga lihtne viia oma kontor madala käibemaksumääraga riiki, väikestel ettevõtetel see võimalus aga puudub, kuna need on märksa vähem mobiilsed kui globaalsed ettevõtted.

„Kui suured ettevõtted saavad teenuseid osutada vähem makse makstes, on neil väga suur konkurentsieelis ja väiksemad ettevõtted langevad konkurentsist välja. Tegelikult oli kogu muudatus mõeldud ju just võrdsete konkurentsitingimuste tekitamiseks,“ rõhutas Ansip.

Loetud päevad enne muudatuse rakendumist ehk kaheteistkümnendal tunnil Ühendkuningriigist saabunud valuliste reaktsioonide põhjusi on Ansipi sõnul kaks.

„Esiteks müüakse Ühendkuningriigis väga palju digitaalseid teenuseid interneti kaudu riigist väljapoole ehk nemad on sellest muudatusest keskmisest rohkem puudutatud – maksud ei laeku enam Ühendkuningriiki, vaid nendesse riikidesse, kus toimub tarbimine. Ja teiseks on Ühendkuningriigis võrreldes Euroopa Liidu keskmisega väga kõrge see piir, milleni käibemaksu ei pea deklareerima – käibemaksukohustuslaseks saavad ettevõtted siis, kui nende käive ületab aastas 81 000 naelsterlingit. Siseriiklikult ei muutu nende jaoks midagi, aga kui teenust müüakse piiriüleselt, tuleb see alates esimesest tehingust tuleb see deklareerida,“ rääkis Ansip.

Just peamiselt sellest viimasest on Ansipi sõnul kantud ka väikeettevõtjate peamine hirm, et uus kord toob kaasa ebaproportsionaalselt suure aruandluskohustuse.

„Mul on tunne, et paljud mikroettevõtjad kujutavad ette, et nad peavad hakkama suhtlema 28 riigi maksuametitega, aga seda see regulatsioon ette küll ei näe,“ rahustas Ansip ettevõtjaid ka oma blogis.

Nimelt vältimaks olukorda, kus äriühingud peaksid end registreeruma käibemaksukohustuslaseks igas liikmesriigis, näeb regulatsioon ette ka alternatiivi: ettevõte esitab kord kvartalis oma riigi maksuametile selliste tehingute kohta nn MOSS-deklaratsiooni ja tasub enda asukohariigis käibemaksu, mille kohalik maksuamet teiste riikide maksuhaldurile edasi kannab.

„Euroopa Komisjoni juunis toimunud kuulamises jäi kõlama, et liikmesriigid on valmis MOSS- lahendust rakendama ja paljude poolt kardetud ülemäärast halduskoormust see väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kaasa ei too,“ märkis Ansip.

Ansip rõhutas, et eelnõu eellugu ulatub aastasse 2004, mil digiteenuste käibemaksustamiste muudatust ette valmistama hakati, direktiiv ise võeti vastu 2008. aastal ning rakendamine nähti ette 1. jaanuarist 2015, et ülemineku aeg oleks võimalikult pikk. Selle aasta juunis kuulas Euroopa Komisjon ära, kuidas ettevalmistused uuele maksustamissüsteemile üleminekuks kulgenud on. Järeldus oli, et need on kulgenud plaanipäraselt ja takistusi direktiivi rakendamiseks pole.

„Tegemist on täiesti demokraatlikult menetletud eelnõuga, mis on läbinud laialdased konsultatsiooniprotsessid, ja kindlasti ei saa öelda, et see oleks vastu võetud kabinetivaikuses või ebademokraatlikult,“ ütles Ansip.

Ta lisas, et Euroopa Komisjon kindlasti jälgib direktiivi rakendamise käiku, kusjuures eriti peetakse silmas halduskoormust, mis tekib mikroettevõtetele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

„Kui rakendamise käigus tõepoolest ilmnevad mingid probleemid või vajakajäämised, peab Euroopa Komisjon sellele reageerima. See valmidus on meil olemas,“ kinnitas Ansip.

Eesti ettevõtted ei ole digiteenuste maksustamise muudatuse küsimustes Ansipi poole pöördunud.