"Meie jaoks on Küprose abistamine kahetisi tundeid tekitav teema. Väga kerge on öelda nii nagu väga paljud inimesed mitmes Lääne-Euroopa riigis ütlevad, et tegemist ei ole süsteemse kriisikoldega, et see oht nagunii ei laiene ning nakkus ei levi eurotsooni ja järelikult ei ole mingit mõtet neid abistada," kommenteeris Ansip neljapäeval pressikonverentsil, vahendas BNS.

"Hetkel võiks see rehepaplikult ka meile tunduda kasuliku lähenemisena, aga kui me pisut rohkem mõtleme, siis kaldume me ikkagi Küprose toetamise poole, sest kui kunagi peaks juhtuma, et Eestil on abi vaja, siis oleks võimalik kellelgi ju Küprose pretsedendile viidates ka öelda, et Eesti on nii väike ja nakkus ei levi üle terve eurotsooni ja pealegi on neil Vene hoiustajate deposiidid pankades," selgitas peaminister.

Kas väide on tõene või mitte ei oma Ansipi sõnul siin mingit tähendust. "Kui me praegu Küprosele läheme seda pretsedenti looma, siis me peame valmis olema, et kunagi võidakse seda väidet meie endi peal kasutada."

"Ma olen küll päris kindel, et meil abi vaja ei lähe, tegemist on väga hüpoteetilise võimalusega, aga mitte mingil juhul me ei tohi aktsepteerida, et me osaleme küll võrdselt teiste eurotsooni liikmesriikidega nii EFSF-is kui ka ESM-is, aga kui läheb riikide abistamiseks, siis suured on süsteemsed ja väiksed vaadaku ise kuidas saavad," lisas Ansip. "Selline lähenemine Eestile mitte kuidagi ei sobi."

Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjon, et Küpros saab esimese väljamakse 10 miljardi euro suurusest abipaketist järgmisel kuul, kui kokkulepe on ratifitseeritud.

Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpangaga sõlmitud Küprose abipakett näeb mitmeid reforme ja kulude kärpimist ning praegu on see euroriikide valitsustes kooskõlastamisel.

Küprose valitsus teatas teisipäeval, et on saavutanud troikaga kokkuleppe ning saanud ülesannete täitmiseks juurde kaks lisa-aastat, uus tähtaeg on 2018. aasta.