Ansip Eesti kukkumisest teise gruppi: on väga suur viga kui praegustel headel aegadel suudame vaid nibin-nabin Euroopa eelarvereegid täita

 (164)
Andrus Ansip
Andrus AnsipFoto: Tiit Blaat

Euroopa Komisjoni raporti kohaselt vastasid kümne riigi tuleva aasta eelarvekavad stabiilsus- ja kasvupaketi nõuetele ehk eelarvereeglitele. Eesti nende seas ei ole ja kuulub teise gruppi, mille eelarvekava vastab üldjoontes nõuetele. Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles, et see ei ole normaalne.

„See ei ole Eesti jaoks normaalne kui meie riigi rahandus ei ole enam sellises korras, et me oleme langenud teise gruppi ja me ei ole enam esimeses. Praegu, majanduse headel aegadel ei peaks kõlkuma kusagil reeglitele vastamise ja nende rikkumise piirimail,“ ütles Ansip. „Headel aegadel tuleb valmistuda halvemateks aegadeks. Langemine teise gruppi tähendab, et me ei valmistu nendeks. Minu arvates on see suur viga,“ rääkis ta.

Euroopa Komisjoni eile avaldatud raporti kohaselt vastavad Euroopa Liidu eelarvenõuetele Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Austria ja Soome tuleva aasta eelarvekavad. Eesti, Läti ja Slovakkia eelarvekavad on nõuetega üldjoontes kooskõlas.
Eesti oli teises grupis ka aasta tagasi. Toona vastasid eelarvereeglitele kuue liikmesriigi- Saksamaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Soome ja Madalmaade 2018. aastat eelarvekavad. Lisaks Eestile kuulusid aasta tagasi teise gruppi Iirimaa, Küpros, Malta ja Slovakkia. Peale Eesti ja Slovakkia on teised suutnud oma eelarvekavad reeglitega täiesti vastavusse viia. Lõunanaabrid lätlased on aga tänavu langenud meie juurde teise gruppi.
2017. aasta eelarvekavaga oli Eesti nende viie riigi seas, kelle eelarve vastas reeglitele.

Seotud lood:

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti järgmise aasta struktuurne eelarvepuudujääk 0,7% SKP-st. „See on rohkem kui seatud eesmärk ehk 0,5% SKP-st,“ märkis Euroopa Komisjon. Seega püsib komisjoni hinnangul mõningane risk eelarve-eesmärgist kõrvale kalduda. Samas on valitsussektori võlakoormus ligikaudu 8% SKP-st, mis on ELi väikseim.

Ansip tõdes, et on korduvalt rääkinud, mis juhtus eelmise kriisi eel ja ajal. „Eestil õnnestus väikesed reservid koguda, teistel Balti riikidel oli väike defitsiit. Kriisist väljusime me suhteliselt sarnaselt ühel ajal, aga väike vahe ikkagi oli,“ rääkis Asip. „Eestis on endiselt valitsussektori võlakoormus 10% SKP-st, Lätis ja Leedus on see 40%. Kas lätlased ja leedukad on selle 30% eest midagi enamat saanud?,“ küsis Ansip. „Tahan öelda, et kriisis laenamine võib väga kalliks osutuda ja väga suur viga on Eesti puhul see, kui praegustel headel aegadel vaadatakse, kuidas nibin-nabin, piiri peal reeglid ära täita,“ ütles ta.