"Ma olen praeguse valitsuse eelarve- ja maksupoliitika suhtes avalikult kriitiline olnud ja olen seda ka praegu," rääkis Reformierakonda kuuluv Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip möödunud nädalal Brüsselis Eesti Päevalehe ajakirjanikule.

"Ei näe, et see valitsus (veel ametis olev valitsus – S.L) tunneks, et ta on vastutav ka järgmise kriisi tagajärgede pärast, mis paratamatult vabaturumajanduses – mis on tsükliline – Eestit kunagi ees ootab. Selleks ei valmistuta, reserve ei koguta," sõnas Ansip.

Ta märkis, et isegi nendel riikidel, kes on praegu suurtes raskustes on mingisugused valitsussektori reservid kogutud. "Eestis valitsussektori reservid on praktiliselt ära kulutatud. See raha, mida me panime kõrvale aastatel 2006-2007, see on praktiliselt otsa saanud," nentis Ansip. Tema sõnul tähendab see, et keskvalitsuse reservidest on kaks kolmandikku haihtunud. "Mis ei ole normaalne," lausus ta.

"Eesti on kõige lõdvema eelarvepoliitikaga riikide hulgas! See ei kõnele kriisideks valmistumisest," ütles Ansip. Pahameelt tekitab temas ka "aktsiisidega hullamine". "See on täiesti vastutustundetu käitumine. Kusjuures praegu ollakse täiesti eitamise faasis, see tähendab seda, et ei kavatsegi midagi ette võtta, et olukorda parandada," märkis Euroopa Komisjoni volinik.

Seekordsed riigikogu valimised tõid Reformierakonnale kõigi aegade parima tulemuse. Reformierakondlased võtsid 28,8% häältest ja said riigikokku 34 kohta, mis on nelja koha võrra enam, kui eelmises parlamendi koosseisus.

Keskerakond sai sel korral 23,1% häältest, saades sellega riigikogus 26 kohta, mis on ühe koha võrra vähem, kui eelmise korra tulemus. Erakonna kehva tulemust on juba mitmed asjatundjad põhjendanud sellega, et nad alahindasid maksu- ja rahandusküsimuste mõju seekordsetele riigikogu valimistele.

Reformierakonda kuuluv Andrus Ansip oli peaminister ajavahemikus 2005-2014, olles sellega ka kõige kauem seda ametit pidanud poliitik Eestis.