"Tuleb ju tunnistada, et see raha, mis Estonian Airile anti, on otsa saanud. Minu meelest pööratakse liialt palju tähelepanu Euroopa Komisjoni otsusele kui fataalsele otsusele, ega küsita, mis ilma selle otsuseta oleks saanud."

"Kui me omal ajal, mina peaministrina, riigiabi andsime, siis andsime seda usus, et selle investeeringu, selle laenu toel on võimalik Estonian Air kasumlikuks muuta. Meie eesmärk oli ka võita aega, sest siis, kui probleemid tekkisid, oli Estonian Airi turuosa Tallinna lennuvälja reisijate käibest 40 protsenti ja lennureiside kohene katkestamine oleks toonud kaasa ennenägematu kaose," meenutas Ansip, kelle sõnul oleks kriisiolukorras ainuüksi telefonidele vastama vaja olnud 160-170 inimest. "Selliseks kaoseks ei olnud mina ega valitsus kindlasti valmis. See aitas võita aega, kuid Estonian Air ei suutnud kasutada seda aega selleks, et muutuda jätkusuutlikuks ja kasumit tootvaks ettevõtteks."

Ansip märkis, et ettevõttesse investeeriti umbes sada miljonit eurot, 200 võlausaldajat on endiselt oma raha ootamas ja tagasi on ettevõte valmis maksma 5-10 miljonit, kui ettevõte täielikult likvideeritakse, ja riik peab maksma täiendavad 6,5 miljonit, et reisijad koju tuua. "Võib öelda, et raha sai otsa, raha põles ära Estonian Airis," sõnas Ansip.

"Ega see ettevõtte juhtimine ilmselt kõige parem ei olnud, kui viimase lennu teinud piloot ja pardameeskond said alles lennujaamas teada, et nende lend on viimane. Ettevõtet oleks pidanud päästma kõik - nii ettevõtte juhtkond kui ka töötajad. Töötajad oleks pidanud olema paremini informeeritud sellest, mis Estonian Airis toimub, kuid tundub, et töötajad ei teadnud, millises seisukorras ettevõte tegelikult on," sõnas Ansip.

"Kui ettevõte oleks kasumisse jõudnud, siis oleks võinud veel pikka aega vaielda selle üle, kas anti ühekordset abi, mis maksti välja mitmel korral, või oli tegemist mitme erineva abi juhtumiga," kommenteeris Ansip, kelle kinnitusel ei jõudnud Estonian Air viimase kuue aasta jooksul aasta lõpuks kordagi kasumisse, vaid jäi keskmiselt aastas 10 miljonit miinusesse.

Ansipi sõnul on ta veendunud, et EL-is tuleks ka lennureegleid muuta, kuna EL-i äärealadel ei ole suudetud probleeme lahendada. Tallinnas baseeruva firma omamise mõju majandusele on väga oluline, Estonian Airi mõju majandusele on hinnatud 100 miljonile eurole aastas.