„Oleme otsustanud valitsuses anda Estonian Airile laenu enam kui 8 miljoni euro ulatuses, oleme selleks küsinud ka Euroopa Komisjoni luba, kas selline laen on lubatud riigiabi, seda vastust me veel praegu ei ole saanud,“ rääkis ta Vikerraadiole.

Ansip on arvamusel, et lennufirmadele antava riigiabi reegleid tuleks Euroopa Liidus nõrgemaks muuta. „Nii nagu meil on vaja doteerida siseriiklikult praamiühendust saartega või raudteetransporti, nii on vaja doteerida ka lennuühendust,“ võrdles peaminister.

Peaministri sõnul on valitsuse jaoks plaan A Estonian Airi päästmine. „Aga sellist päästeplaani, mille õnnestumises me oleks veendunud, meil praegsel hetkel ei ole,“ tõdes Ansip. „Olukord on endiselt ebakindel.“

Kui minister Juhan Parts ütles, et Estonian Air on põhimõtteliselt müügis, siis peaministri sõnul ei ole ostjaid. Tema sõnul lennundusettevõtete ostjaid Euroopas ei ole, samas neid lennufirmasid, mida pakutakse müüa, on väga palju.

Peaminister möönis, et Estonian Airis on tehtud juhtimisvigu ja ettevõtte laienemisplaan ei olnud edukas, aga samas ei olnud kellelgi ka paremat plaani ning vana ärimudel ei töötanud.

Ansip meenutas, et Estonian Air pole mitte kunagi oma ajaloos olnud kasumlik ettevõte ja saanud pidavalt kapitalisüste emafirmalt nii Maersk Airilt kui ja SASilt. „Kahjuks peame nentima, et endiselt ei ole Estonian Air suuteline kasumit teenima,“ tõdes Ansip.

„Ostime lahendusi, et Estonian Air saaks jätkata,“ sõnas Ansip, kelle sõnul ei ole lahendused pelgalt valitsuse kätes, vaid need on ka Euroopa Komisjoni ja ettevõtte töötajate kätes.
„Streigiähvarduse mõjud olid negatiivsed, need, kes selle ähvarduse tegid, oleks pidanud ka selle negatiivse mõjuga arvestama.“