Ansip: Euroopa energiapakett vastab Eesti huvidele

Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid ja riigipead kiitsid täna Brüsselis lõppenud tippkohtumisel heaks Euroopa majanduskasvu elavdamise kava ning saavutasid kokkuleppe energia- ja kliimamuutuste paketi osas.

Ülemkogul osalenud peaminister Andrus Ansipi sõnul oli Eesti jaoks kõige olulisem teema energia- ja kliimapakett. Kõnealune pakett seab ühest küljest eesmärgiks võitluse kliimamuutustega, teisalt aga tugevdab Euroopa Liidu energiavarustuse kindlust, teatas valitsuse pressibüroo.

Peaminister väljendas rahulolu, et kokkuleppe tekst vastab täielikult Eesti huvidele ning selles on arvestatud nende riikide muredega, kellel on ebapiisav ühendus ülejäänud Euroopa energiavõrkudega.

Eriti tõstis Ansip esile elektriimpordi käsitlemist ülemkogu lõppjäreldustes energiajulgeolekupealkirja all, nagu Eesti oli soovinud.

„Olukorras, kus Euroopa Liidu energiatootjad peavad tulevikus ostma oma süsinikdioksiidi kvoodioksjonitelt ning kolmandate riikide tootjatel sellist kohustust pole, on kolmandate riikide elektritoodang eelisolukorras. Eesti ja kogu Euroopa Liidu jaoks pole see mitte ainult konkurentsi-, vaid ka energiajulgeoleku küsimus ning mul on hea meel, et ülemkogu järeldused selle probleemiga arvestavad,“ ütles Andrus Ansip.

Energiajulgeoleku seisukohalt on Ansipi sõnul väga oluline Läänemere ühenduste kava, mille Euroopa Komisjoni president on välja pakkunud. Plaan näeb ette Euroopa Liidu poolse osalise rahastamise energiaühenduste rajamiseks. Eesti loodab selle plaani kiiret elluviimist.

Positiivseks pidas Ansip ka elektritootjatele tasuta kvoodi eraldamise ajaperioodi pikendamist. Energia- ja kliimapakett näeb ette, et teatud liikmesriikide elektritootjad, kelle hulka kuulub ka Eesti, võivad saada piiratud mahus tasuta heitmegaaside kvoote kuni 2020. aastani. Tasuta kvoot on üks võimalus siseriiklike elektritootjate toetamiseks.

Samuti võidab Eesti Ansipi väitel nn solidaarsusklauslist kliimapaketis. Solidaarsusklausli alusel jagatakse kümme protsenti emissioonikvoodist ümber keskmiselt vaesematele liikmesriikidele, sh Eestile. Lisaks jagatakse täiendav kaks protsenti kvoodikogusest nendele riikidele, kes on oma heitmeid aastatel 1990-2005 oluliselt vähendanud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.

Veel on peaministri sõnul hea saavutus kliimapaketis emissioonide baasaasta arvestamispõhimõtte muudatus, mis teeb võimalikuks võtta selleks kolme aasta (2005-2007) keskmine.

„Sõltuvalt süsiniku hinnast võidab Eesti varase vähendamise arvessevõtmisest ja baasaasta muutmisest suurusjärgus 5 miljardit krooni. Eesti on selles süsteemis elaniku kohta kaugelt suurim võitja,“ ütles Ansip

„Kõige olulisem on siiski see, et lisaks eesmärgile võidelda ülemaailmse kliimasoojenemisega paneb energia- ja kliimapakett aluse ühtsele energiaturule,“ rõhutas peaminister Andrus Ansip kokkuvõtteks.