Ansip: Kriis ja rasked ajad on Eestisse jõudnud
Peaminister rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et käesoleva aasta riigieelarve võttis küllalt hästi arvesse möödunud aasta lõpuks kujunenud majanduslikku olukorda ja koostamise ajal kasutada olnud usaldusväärseid prognoose.
„Kuid prognoosid on läinud aina kehvemaks. Ma olen ka nende hulgast, kes leiavad, et meil on vaja negatiivset lisaeelarvet kohe selle aasta alguses,“ lisas Ansip. „Miks prognoosid lähevad kehvemaks? Me näeme seda, kuidas meie enda silme all osa Eesti eksportturgudest lakkab lihtsalt olemast. Ukraina grivna on devalveeritud 48%, Vene rubla üle 20% devalveerunud, Rootsi kroon viimasel ajal üle 16% devalveerunud, Inglise nael üle 25% devalveerunud.“
Ansipi sõnul tuleb tänada õnne, et suur osa Eesti eksportturust on eurotsoonis ja mitte rahvusvaluutat devalveerinud riikides. Kuid siiski on ka see osa, mis jääb meie ekspordis väljapoole eurotsooni, väga märkimisväärne ja selle kadumine avaldab negatiivset mõju Eesti majandusele.
„Kui küsida, kas praegu on kriis käes, siis jah, see kriis ja need rasked ajad on Eestisse jõudnud. Kas see on nüüd madalpunkt, edasi läheb aina paremaks? Ma ei julgeks küll seda lubada. Tööpuudus alles hakkab kasvama,“ rääkis peaminister. „Ka eksport eurotsooni riikides ei ole enam prognoositav sellel tasemel, mis ta oli veel kolm kuud tagasi.“
Peaminister toonitas, et oluline on jätkata kulude kokkuhoidmist. Küll aga ei tohiks kokku hoida näiteks investeeringute, EAS-i, hariduse ja teadusarendustegevuse arvelt.
„Investeeringute maht vaatamata eelarve kärbetele möödunud aastal kasvab sel aastal. Me oleme väga hoolikalt kaalunud iga eelarverida ja suurendanud neid investeeringuid, mis teenivad Eesti konkurentsivõime tugevnemist ja vähendavad neid ridu, mida on võimalik vähendada ja mille mõju Eesti konkurentsivõimele ei ole nii suur,“ rääkis Ansip. „Kõik kärped on rasked. Aga need kärped tuleb meil endal ära teha, otsustamatus võib viia selleni, et tulevad teised otsustajad. Tuleb IMF ja otsustab vabariigi valitsuse eest, aga loomulikult me ei saa seda endale lubada.“
Täpsemaid kärpeid ei julgenud peaminister veel välja tuua, öeldes vaid, et tegu saab olema kärbete paketiga. „Eesmärgiks peab olema maksumaksja vahendite senisest märksa efektiivsem kasutamine. See tähendab lausalistest toetustest loobumist ja selle asemel vajadusepõhist toetuste maksmist. See tähendab kärpeid, mis on seotud otseselt sisemajanduse koguprodukti suurusega.“
