Ansip: Saksa ja Prantsuse ettepanek puudutab maksuerisuste kaotamist

 (10)
Ansip
Foto: Andres Putting

Eelmise nädala lõpul Euroopa Liidu ülemkogul osalenud peaministri Andrus Ansipi sõnul näeb Saksamaa ja Prantsusmaa eurotsooni majanduspoliitika ühtlustamise ettepanek ette liikmesriikides maksuerisuste kaotamist.

Ansip ütles BNS-ile, et Saksamaa ja Prantsusmaa pole ettepanekut ametlikult veel esitanud, ilmselt tuleb algatus arutelule järgmisel ülemkogul. Ansipi sõnul on ettepaneku algtekst mingil kujul liikmesriikidel siiski olemas.

"Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekus räägitakse ettevõtte tulumaksubaasi harmoniseerimisest. Sellega on Eesti nõus. Meie maksusüsteem on hästi väheste eranditega ja me oleme huvitatud, et maksubaas ühtlustuks ja et ka teistel maksuerandeid vähemaks jääks. Seda, et nad täiesti olematuks muutuks, ei maksa arvata," rääkis Ansip.

Ta lisas, et kui maksusoodustused teistes riikides kaovad, siis muutub Eesti ettevõtete kaup või teenus EL-i turgudel konkurentsivõimelisemaks.

"Ei Angela Merkel ega Nicolas Sarkozy pole teinud ettepankut ühtlustada makse Euroopa Liidus. See oleks mõeldamatu. Selliseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus kogu riigi territooriumil oleks ühed ja samad maksumäärad, väga palju leida ei ole. Kui näiteks Saksamaal üritaks keegi ühtlustada liidumaade maksemäärad, siis see ettepanek kindlasti toetust ei leiaks," ütles Ansip.

Ta lisas, et maksupoliitika on liikmesriikide pädevuses. "Keegi ei saa Euroopa Liidu ülemkogus hääletada mõnele riigile uut maksusüsteemi. Langetada saab otsuseid, millega kõik on päri."

Seotud lood:

Ansip lisas, et Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekus on kirjas, et riikide pensionisüsteeme tuleks kohandada vastavalt demograafilistele arengutele. "Eesti on sellega loomulikult nõus." Ansipi sõnul arvestab Eestis eelmisel aastal jõustunud pensioniea tõstmise seadus Eesti demograafiliste trendidega.

"Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on pensionilejäämise iga madalam kui Eestis ja samas oodatav eluiga on märksa kõrgem kui Eestis," ütles Ansip. Ta lisas, et riikidel, kelle rahandus on korras, tekib küsimus, miks peaks toetama neid, kes üle jõu elavad.

Peaminister märkis, et ka pensioniea kehtestamine on iga liikmesriigi ainupädevuses.

Lisaks näeb üks Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanek ette haridus- ja kutsetunnistuse vastastikust riikidevahelist tunnistamist tööjõu mobiilsuse edendamiseks EL-is. "Me oleme huvitatud, et Eestis välja antud haridus- ja kutsetunnistusi tunnistatakse ilma täiendavate eksamiteta teistes Euroopa Liidu riikides," lausus Ansip.

Saksamaa ja Prantsusmaa pakuvad ka aruteluks palga indekseerimise süsteemide kaotamist. Ansipi sõnul pole Eestis palgad indekseeritud, kuid ühenduse lõunapoolsetes riikides esineb sellist lähenemist. "See tähendab, et palga kasv on seotud inflatsiooniga. Samas ei arvestata tootlikkuse tõusuga ja sellega, kas toode on konkurentsivõimeline."

"Kui palgad automaatselt tõusevad, läheb riigi rahandus korrast ära ja need, kes hoiavad riigirahandust korras, peaksid minema aitama neid, kes mugavalt palkade indekseerimise läbi oma kulutusi järjest suurendavad. See ei ole meie huvides," ütles peaminister.

Saksa-Prantsuse plaani rünnati juba reedel Brüsselis. Belgia peaminister Yves Leterme ütles, et tema ei ole mingil juhul nõus plaaniga kaotada inflatsiooniindeksiga seotud palgatõus. "Me ei luba, et meie sotsiaalne mudel kaotataks."

AFP on kirjutanud, et Saksa-Prantsuse plaan on suunatud madalate maksumääradega riikide vastu.