„See, mis on riigi rahanduses toimunud veel praegu ametis oleva valitsuse ajal, on totaalne läbikukkumine. Piinlik on jälgida seda, kuidas rahandusministeeriumi ametnik üritas lehes seletada seda, miks keskvalitsus lõpetas möödunud aastal 236,5 miljoni eurose defitsiidiga," ütles Ansip.

Ta viitas, et puudujäägi põhjust pole keeruline otsida kui aktsiiside alalaekumine oli 233 miljonit eurot ja keskvalitsuse defitsiit on 236,5 miljonit.

Samuti kritiseeris Ansip rahandusministeeriumi avaldatud piirikaubanduse mõju uuringut. „Piinlik on ka lugeda seda suurt analüüsi, mis 100 000 euro eest telliti ja lõpuks ei öelnud meile midagi piirikaubanduse kohta. Mis analüüs see on, mis piirikaubandusest rääkides vaatab lõunapiiri, aga põhjapiiri jätab vaatluse alt välja? Siis otsitakse analoogiat mujalt Euroopast. Aga Euroopas on langetatud üldiselt tervemõistuslikke rahanduslikke otsuseid. Eestis toimunu on unikaalne lollus. 70% õlleaktsiisi [tõsta] ühe ropsuga. Mida te ootasite sellest?" lausus Ansip.

Ta juhtis ka tähelepanu Euroopa Komisjon hinnangule, mis eelmise aasta lõpus prognoosis Eestile struktuurset eelarvepuudujääki. „Enne valimisi [Jüri] Ratas ütles kogu aeg, et eelarve on struktuurses tasakaalus ja nominaalses ülejäägis. Nädal pärast valimisi avastas, et riigi rahandus on kehvemas olukorras kui ta arvas enne valimisi. Euroopa Komisjon oma hinnangus ütles mitu kuud tagasi, et struktuurne defitsiit on 0,9% SKP-st. See ei veennud. Ei pannud mingeid ohutulesid põlema," lisas ta.

Statistikaamet teatas teisipäeval, et esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk mullu 0,5 protsenti ja võlatase 8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. 2018. aasta lõpuks oli keskvalitsuse tulude puudujääk 236,5 miljonit eurot.

Eelmisel nädalal tunnistas peaminister Jüri Ratas (Keskerakond), et riigieelarve seis pole kiita ning kärpimise vajadus võib tõusta päevakorda veel tänavu.