Ansipil on Aasa lennukeelust kõrini: piletite hinnad on laes, valitsus on meid pärapõrgusse paigutanud!

 (537)
Roosiaia vastuvõtt 2020
Roosiaia vastuvõtt 2020Foto: Kiur Kaasik

Europarlamendi saadik Andrus Ansip ütles Ärilehele, et valitsuse kehtestatud lennukeeld riikidesse, kus nakkuskordaja on kõrgem kui 25 inimest 100 000 elaniku kohta, ei ole kasulik mitte kellelegi, aga äärmiselt kahjulik siinsele majandusele.

Euroopa parlamendi liikmel, reformierakondlasel Andrus Ansipil on valitsuse lennukeelust lõplikult mõõt täis saanud. „Eksperdid ütlevad, et mitte mingil juhul ei peaks otselende keelama ja sellega majandust lausaliselt sulgema. Mitte keegi peale Eesti valitsuse ja Taavi Aasa ei arva, et lendude keelustamine kuidagi rahva tervise huvides oleks!"

Ansipi arvates on teeb taoline keeld vaid riiki sisse ja väljapääsemise ebamugavamaks, aga majanduse elavdamiseks on ligipääsetavus hädavajalik. „Kui valitsus meid pärapõrgusse paigutab, siis kuidas see kriisist väljatulekule kaasa aitab?"

Ta toob näite ka lennupiletite hindadest, mis vähestel saadaolevatel liinidel on lakke sööstnud. Näiteks sõitis Ansip Lufthansaga Tallinnast läbi Frankfurdi Brüsselisse ning tagasisõidu pileti ostis Finnairilt läbi Helsingi. Edasi-tagasi turistiklassi piletite eest maksis ta kokku 1100 eurot. Saadikule hüvitab lennud küll europarlament, aga see on hea näide olukorrast, kus konkurents sisuliselt puudub ja hinnad saab kruttida kõrgustesse.

Aga mis oleks lahendus? „Nagu paljudes teistes riikides, tuleks ka meil läheneda reisijale individuaalselt, rõhuda nende vastutustundele, küsitleda neid. Koguda andmeid kontaktide jälgimiseks jms. Euroopa reeglid keelavad andmeid lauskoguda n-ö mistahes eesmärgil, aga rahvatervise huvides on see täiesti aktsepteeritav. Need riigid, kes on tegelenud füüsiliste kontaktide jälgimisega, on viirusega võitluses olnud edukamad, kui karmide piirangute rakendajad," rääkis Ansip.

Mis lennupiirangutest saab pärast 1. septembrit?
31. augustini kehtib Tallinnast lennukeeld riikidesse, kus nakatumiskordaja on suurem kui 25 inimest 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul. Seesugune korraldus ei ole ilmselgelt enam mõistlik, sest tänase seisuga keelab Eesti valitsus lennuliine avada juba enamikku Euroopa riikidesse. Eelmisel nädalal lisandus Poola, kus Varssavi lennujaam on eestlastele edasi lendamiseks oluline sõlmjaam.

Valitsus arutab uusi piiranguid ja lahendusi 27. augusti kabinetiistungil, sest ka ministrid näevad, et lauskeelamisega jõuame varsti selleni, et Eestist polegi enam õieti võimalik välja lennata. Variante on mitu: näiteks lubada suuremat nakatumiskordajat kui praegune 25 või panna paika Eestile olulised sihtkohad, mida hoitakse lahti nakatumiste arvust ja kordajast hoolimata.

Seda on valitsus juba otsustanud, et alates 1. septembrist võib ka riskiriikidest tulles kooronaproovi negatiivse vastuse korral tööle minna (kui seda on vältimatult vaja), ilma et peaks 14-päevast karantiini läbi tegema.
Seotud lood:

Eile osundas mitmekordseks kerkinud lennupiletite hindadele ka teine eurosaadik, keskerakondlane Yana Toom. Ta pidas ühtlasi absurdseks ka olukorda, kus Brüsselisse ei lähe Tallinnast valitsuse keelu tõttu otselendu, kuigi Belgia pealinnas töötab sadu euroametnikke. Paljudel neist lähevad seal ka lapsed kooli ning nende kohalesaamisega oli palju muret ja kulusid.

Toom kirjeldas, kuidas ta pidi nädala algul Air Balticuga Riiast Brüsselisse sõitma. Kell 19 reede õhtul sai ta aga sõnumi, et reis on tühistatud ja pöördugu ta klienditeenindusse. Klienditeenindus oli aga "sobivalt" avatud kella 18-ni...

"Ostsin nüüd kolmapäevaks pileti Helsingi kaudu, aga tegelikult on Air Balticu käitumine alatu (Lätis kehtib samasugune lennukeeld nagu Eestis-toim.). Mina oma palga juures saan neid pileteid vahetada ja tagastusi kolm kuud oodata, aga peredega inimestele on see meeletu väljaminek," rääkis Toom.