Antiigi sissevedu kasvas enne EL liitumist

Kevadel suurenes kunsti- ja antiigiesemete import Eestisse mulluse kevadega võrreldes 25 korda, asjatundjate hinnangul põhjustas buumi antikvaaride lootus müüa kaupa EL-i laienemise järel kõrgema hinnaga.

“Tark antiigiärimees on see, kes oskab ette näha, millise kauba väärtus aastatega kasvab, ja seda endale valmis koguda,” ütles Postimehele Eesti antiigimessi korraldaja Andri Laiverik.

Põhjuseks, miks EL-i astumise eel suurenes kunsti- ja antiigiesemete sissetoomine, võis olla lootus ida poolt imporditud kaupadelt vabade piiridega EL-is suuremat tulu teenida. “Oodatakse, et Skandinaavia rikkad antiigiarmastajad siia neid ostma tuleks,” selgitas Laiverik.

Antikvaar Evald Langebraun ütles, et Eesti antiigiturul pole üldine nõudlus kasvanud, pigem eelistatakse osta haruldasemaid esemeid. Kuna haruldusi on Eestis väheks jäänud, vaadatakse nende riikide poole, kust väärtuslikke esemeid saab veel soodsalt sisse tuua.

“Ukrainas elatakse näiteks vaesuses, mistõttu antakse üsna odavalt ära taluantiigi esemeid,” ütles Laiverik.

Parimaks ajaks antiigiäris peab Langebraun 1990. aastate esimest poolt, kui piirid avanesid ja hinnad olid soodsad.

Praegu on vaikne periood, kuna hinnalised asjad on juba müüdud ning mingi aja jooksul neid uuesti ringlusesse oodata ei ole.

Eesti kunstiakadeemia õppejõud ja restauraator Mati Raal ütles, et viimasel ajal on suurenenud vanavara sissetoomine Lätist. Samas on kunstieseme mõiste niivõrd lai, et selle alla võivad tema sõnul mahtuda ka vanalinnas müügil olevad loendamatud suveniirid, millest enamik pärineb Venemaalt.