Antti Moppel: diislikütuse tankimine välismaal on massiivne ja siin peame tänama riiklikku poliitikat
Antti Moppeli sõnul on iga viies Eesti tankla üleostetud. „Kuhu me peale rallit jõudsime? Peale suurt ülevõtmise rallit on kõikide firmade kuvand muutunud nii palju, et kliendid on segadusse aetud. Meil on kaks firmat, mis põhinevad Eesti kapitalil, kaks väliskorporatsiooni, kaks automaatjaama, kaks iseteenindusjaama.“
„Automaatjaamade omanikud proovivad investeerida tanklatesse. Teenindusjaamade operaatorid proovivad läheneda automaatjaamadele, installeerides nutitanklaid, millega üle võita kliente, keda huvitab ainult kütus, mitte muu,“ rääkis ta.
Moppeli sõnul tuleb tanklate käive kahest asjast: kütusemüük ja käive läbi tanklate kaupluste. „Me oleme kütusemüügis kasvanud ainult 20%, kuid see on arusaadav, sest tegemist on stabiliseerunud turuga. LPG autogaasi müüki oleme kasvatanud 60%, kuldreegel on muidugi see, et hinnavahe peab olema 50%, et kliendid ostaksid. AdBlu müük on kasvanud 100% ja ka kaupluste müük on kasvanud 100%. See näitab, et inimesed vajavad tanklatest midagi enamat. Toimub tarbimisharjumiste muutus: inimesed tankisid varem ära ja vaatasid edasi, kust võileiba saada. Nüüd valivad inimesed, kust võileiba saada ja selle järgi valivad, kust tankida,“ sõnas ta.
Aktsiisi mõju turule
„Välismaal tankimise kasv on 3500%,“ ütles Moppel. „Kogu see kasv tuleb Lätist ja Leedust, kus veoautod massiliselt tangivad. Veokid valavad 5-6 tonni kütust naabrite juures ning autod panevad Leedus kanistrid täis. Meie käibelt 16 suurima jaama seas on 7. kohal Leedu jaam, 15. ja 16. Läti jaamad. Diislikütuse tankimine välismaal on massiivne ja siin peame tänama riiklikku poliitikat. Selle põhjal laiendame väliskaardi programmi teistesse riikidesse,“ ütles ta.
„Te nüüd küsite, kas me tõesti oleme nii ebapatriootlikud, et esimesel võimalusel Eestist jalga laseme? Ei ole, tuleme esimesel võimalusel tagasi, aga kliendid on mujal. 2018. aasta väljakutse on väiksem konkurents, kuid teravam konkurents.“
„Meil on jaamasid palju, kuid tanklakett pole veel valmis. Laiendame makselahendust, meie päästja on e-Olerex, mis vabastab tuhandeid inimtunde ja säästame tulevastesse halbadesse aegadesse,“ rääkis ta.
Moppeli sõnul on nafta hind aastaid kõikunud vahemikus 90-110 dollarit barrelist, kuid aastal 2014 kukkus 50 dollari peale ja sinna ta on jäänud. Miks? „Aastatoodang näitab, et mida rohkem puuriti ja toodeti USAs naftat, seda madalamaks hind kukkus. Kas Eesti tanklate hinnad on sellega seotud? Tipp oli meil 2012. aastal, kui bensiiniliitri hind oli 1,45 eurot. Mõni aasta hiljem kukkus see 0,96 euroni. Kellele meie peaksime tänulikud olema? Ameeriklastele. Ameerikasse on lisandunud paar olulist maardlat ehk meie tänased hinnad on nende toodete teene,“ ütles ta.
