Antti Moppel: viis jaemüüjat kontrollib ligi 90 protsenti turust

 (9)
Antti Moppel: viis jaemüüjat kontrollib ligi 90 protsenti turust
Foto: Taavi Arus

Kui praegu kontrollivad viis suurt jaemüüjat 85 protsenti turust, siis tulevikus on turg ilmselt veelgi kontsentreeritum, ütles Olerexi nõukogu esimees Antti Moppel.

„Viis suurt jaemüüjat kontrollivad eesti turust umbes 85 protsenti,“ rääkis Moppel Äripäeva konverentsil „Kütuseturu võimalus, mõju, konkurents ja alternatiivid“ oma visioonist aastal 2020.

Ülejäänud osa turust jaotub paljude pisikeste tanklate vahel.

Tema sõnul on Eesti pisikesele turule omaselt kontsentreerumata turg, kuigi avalikkus tunnetab seda teisiti. Näiteks Norras aga kontrollib neli firmat 95 protsenti turust.

Tema sõnul võiks konkurentsiamet võtta kas või majasisese seisukoha, kus asub kütuseturul kriitiline kontsentratsioon.

„2020. aastal on kütuseturg ilmselt tänasest kontsentreeritum,“ ütles ta.

Moppeli sõnul kasvab diislikütuse tarbimine kiiresti, kuna kütuse kvaliteet paraneb ja tootmine odavneb.

Eestiski on diiselmootoriga autode osakaal kasvanud alates aastast 2006. 2010. aastal vähenes bensiini import kaheksa ja 2011. aastal vähenes bensiini import neli protsenti, sellal kui diislikütuse oma mõlemal aastal suurenes.

Moppeli sõnul on 2020. aastal nõudlus bensiini järele sama või vähenenud.

Kõrged aktsiisimäärad on meil tänu sellele, et kogu Euroopa Liit on võtnud suuna kütuse kõrgele maksustamisele. Seda sõltumata sellest, kas tegu on naftasaadusega või alternatiivkütusega.

„Bensiini aktsiisimäärad on meil (naaberriikidega võrreldes - toim) suhteliselt hästi paigas,“ rääkis Moppel.

Diislikütuse aktsiismäär aga on reeglina kõrgem kui naaberriikides ehk Lätis, Leedus, Soomes.

Ta ütles, et on reaalne oht, et inimesed hakkavad mujal tankimas käima – aastal 2008 tõstis Leedu valitsus aktsiisimäära, mille tulemus oli see, et leedukad käisid mujal tankimas ja kolm kvartalit kestnud „katsetuse“ käigus langes diislikütuse käive kolmandiku.

Moppeli sõnul jäävad bensiini ja diisli aktsiisimaksud kõrgeks. Ja kui peakski tulema alternatiivkütust pakkuv ettevõte, siis kerkivad ka tema jaoks maksud peatselt kõrgeks, kuna riik ei suuda taluda aktsiisilaekumise vähenemist. See tähendab, et lõppkokkuvõttes autosõit odavamaks ei muutu.