ANU URITAM: Kes vastutab, kui avaldatakse ebaõigeid andmeid?
Tegemist on teise määrava lahendiga ajakirjanduses avaldatud andmete küsimuses, milles riigikohus on kohaldanud uusi võlaõigusseaduse sätteid. Robert Lepiksoni ja ajalehtede vahelises vaidluses tegi riigikohus oma sisulise ning vaidluse edasist saatust määrava otsuse juba eelmise aasta 13. mail.
Fakte vaja kontrollida
Vaidlus ajalehtede Eesti Ekspress ja SL Õhtuleht vahel sai alguse sellest, kui lehed avaldasid 2003. aasta oktoobris väite, mille kohaselt olevat ?miljonär Robert Lepiksoni naine? sõitnud ?rahva kulul autoga Mercedes-Benz E 320?. Väite avaldamisel tuginesid ajalehed pelgalt varem ajakirjanduse vahendusel avaldatud andmetele ning leidsid, et neil endil puudus kohustus iseseisvalt avaldatut kontrollida.
Riigikohus aga leidis, et ebaõigeid andmeid ei saa jätta kehtima isegi siis, kui avaldaja ei olnud nende avaldamises süüdi või ei teadnud avaldamise hetkel andmete ebaõigsusest. Riigikohtu hinnangul lasus meediaväljaandel kohustus levitada tõepärast informatsiooni ja sellist kohustust ei saa kuidagi pidada ajakirjandusvabaduse piiramiseks.
Pooltevahelise vaidluse lahendas pärast riigikohtu kevadist otsust siiski Tallinna ringkonnakohus, kelle otsusega kohustati ajalehti avaldatud andmed ümber lükkama. Seega on Eestis iga ajakirjandusväljaanne ise oma toimetuste ning ajakirjanike kaudu kohustatud kontrollima, kas avaldatud faktid vastavad tõele.
Ka allikad vastutavad
Eeltoodu ei tähenda samas muidugi, et ajakirjandusväljaanne peaks täielikult ja tõsikindlalt kontrollima kõiki fakte, mida mistahes infoallikad avaldavad. Kui näiteks valitsus teavitab avalikkust oma pressikonverentsil otsusest jagada sportlastele heade võistlustulemuste eest preemiaid, siis ei ole ajakirjandusväljaande kohustuseks edaspidi kontrollida, kas näiteks riigieelarves selleks vahendeid leidub. Reeglina piisab andmete kontrollimisel usaldusväärsele infoallikale viitamisest.
Siinkohal on sobiv meenutada teist riigikohtu lahendit andmete avaldamise kohta, mis tehti 21. detsembril 2005. aastal. Nimetatud lahendist tuleneb, et ka infoallikal lasub andmete avaldamisel vastutus. Kui infoallikas avaldab ajakirjandusväljaandele ebaõigeid andmeid ning viimane avaldab need allikale selgelt viidates, lasub allikal endal vastutus oma sõnade eest.
Mõlemad uued riigikohtu otsused on määravateks lahenditeks analoogiliste vaidluste puhul tulevikus. Senisest enam peavad ajakirjandusväljaanded pöörama tähelepanu avaldatud andmete sisulisele kontrollimisele. Samas vastutavad oma andmete ja sõnade eest ka infoallikad (intervjuude andjad või pressiteadete saatjad).
Õigusabi - Ärilehe püsirubriik koostöös advokaadibürooga Straus & Partnerid.
