[ÄP] Äriregister muudab oma töö arvutikeskseks
Lisaks koostatakse uusi IT-lahendusi äriregistri arvutiprogrammi täiustamiseks ning luuakse laevakinnistusraamatu arvutiprogrammi, et saaks luua veeteede ametiga andmete ristkasutussüsteemi.
Justiitsministeeriumi äriregistritalituse juhataja Viljar Peep ütles eile, et registri arvutiseerimise projektid on pooleli. “On kaks tingimust. Esiteks on vaja uut programmi ning teiseks andmeid paberil ja arvutis kooskõlla viia,” rääkis Peep.
Tema sõnul algab lähiajal andmete kontrollimine. “Kui mina kamandaksin riigi raha ja juhiks arvutifirmat, mis programmi hakkab tegema, võiksin anda veksli, et arvutiseerumine toimuks veel käesoleval aastal,” sõnas Peep. Andmete arvutisse viimisega peaks muutuma ka äriregistri dokumentide menetlemine interneti vahendusel avalikult jälgitavaks.
Skannerite ost on Viljar Peebu sõnul kavandatud lähikuudele. Esialgu hakatakse skaneerima mahukaid raamatupidamisaruandeid, hiljem ka kõiki teisi dokumente.
Audiitorfirma KPMG Estonia maksukonsultant Jüri Kalda leidis, et registritöö arvutiseerimine tähendab ettevõtjatele vaid head. “Andmeid saaks arhiveerida kiiremini, praegu visatakse paberid suurde pappkasti ja viiakse alla keldrisse,” rääkis Kalda. “Ettevõtjad saaksid äripartnerite tausta kiiresti kontrollida, praegu kulub selleks paar päeva, enne kui kaustad keldrist üles tuuakse,” seletas konsultant.
“Registritöötajatele jääks aega rohkem, register peaks jõudma nii kaugele, et firma loomisele kuluks üks nädal nagu Lätis,” sõnas ta. “Minu teada Lätis pole riiulifirmade müüki tänu sellele olemaski,” lisas Kalda.
Peale infotehnoloogiliste uuenduste tegeleb justiitsministeerium registri- ja pankrotimenetluse vastuolude kõrvaldamiseks vajaliku seadusloomega ning alates jaanuarist kõikide registrisekretäride koolituse ja eksamineerimisega.
Eile pärastlõunal äriregistrisse oma isa talupidamiseks vajaliku firma dokumente sisse viinud Margus Kõrven ütles, et registritöötajate suhtumine on väga meeldiv. “Ma olen siin küll esimest korda, aga mul pole küll midagi ette heita,” rääkis ta. Inimesed on vastutulelikud ja jätsid väga hea mulje, lisas Kõrven.
Pankrotihaldur, muu hulgas ka riiulifirmade müügiga tegeleva õigusbüroo omanik Tiina Mitt rääkis, et viimastel kuudel on asjaajamine äriregistris märgatavalt lihtsustunud. “Kui olen dokumente kandemuudatuseks registrisse viinud, siis olen need tagasi saanud juba kahe nädalaga, enne sellist asja ei juhtunud,” sõnas Mitt.
Samas tõdes pankrotihaldur, et info saamine on registris siiani puudulik. “Aga kui enne olid töötajad nipsakad, siis nüüd vähemalt põhjendavad, miks nad infot jagada ei saa,” ütles ta. Mitti sõnul võiks äriregister kehtestada sarnaselt hooneregistriga teenusele nn kiirtellimustasu.
“Miks tuleb maksta konsultatsioonifirmadele ja altkäemaksudeks raha, kui seda saab maksta riigile, ametlik kiirteenus välistaks altkäemaksude andmise,” lausus Mitt. “Arvan, et praegu ei julge registritöötajad altkäemaksu vastu võtta, vähemalt minu kolleegid ja kliendid pole seda täheldanud, enne aga räägiti altkäemaksust pidevalt,” lisas Mitt.
Septembris, pärast Äripäeva ajakirjaniku paljastusi äriregistris altkäemaksu andmise kohta, algatas justiitsministeerium registris põhjaliku revisjoni ning moodustas registri töö analüüsimiseks komisjoni, kuhu kuulusid äriregistriga mitteseotud isikud.
Novembris avalikustas justiitsminister Märt Rask analüüsikomisjoni ettepanekud registritöö efektiivsemaks muutmiseks. Kõiki ettepanekuid Rask heaks ei kiitnud. Näiteks ei soosinud ta ettepanekut anda notaritele ainuõigus avalduste ja nende juurde kuuluvate dokumentide esitamiseks registriosakonda, kuna ta pidas seda konsultatsioonifirmade tegevuse piiramiseks.
Lisaks mainitud muudatustele nimetati eelmisel aastal analüüsikomisjoni ettepanekul ametisse registrisekretäride tööd kontrolliv kantselei juhataja, loodi keskäriregistri infopunkt ning pikendati töötajate lõunavaheaegade arvel vastuvõtuaega.
Täna otsustab politsei, kas pistist võtnud registrisekretär Annika Jürgenson läheb kohtu alla.
Peep SOOMAN
