[ÄP] Eesti Energia libaskeem
Eesti Energia alustab täna ASiga Siemens AG läbirääkimisi Põhja Elektrivõrkude Ehituse ja Saarte Elektrivõrkude Ehituse müügiks. Energeetikamonopoli juhatus otsustas 350 töötajaga ja rohkem kui 100 miljoni kroonise aastakäibega üksuste müügi peita riigihankekonkursi taha, põhjendades seda kulude optimeerimise vajadusega.
Mullu oktoobris kuulutas Eesti Energia välja riigihankekonkursi elektriseadmete hooldus- ja remonditeenuse tellimiseks. Kuid ettevõtte juhatus lisas konkursi teise etapi tingimustele hoonete ja töövahendite müügi, teatades muudatusest nädal enne hanke teise etapi algust.
Ükski viiest konkursil osalenud remonditeenuse pakkujast ei esitanud varade ostu ettepanekut ning varade müügi läbirääkimised algavad parima teenuse hinna pakkujaga.
Eelmisel aastal sõlmis Eesti Energia sama skeemi alusel lepingu Narva elektrijaamade hooldamiseks ASiga ABB, kes ei ostnud ettevõtte varasid, vaid võttis need rendile.
Riigivara erastamist reguleerivat seadust ei ole vaja Eesti Energia varade müügil kasutada, sest need ei ole riigi omandus, ütles Eesti Energia tootmisdirektori asetäitja Henn Jõe. “Eesti Energia keskendub põhitegevusele – elektrienergia tootmisele, ülekandele ja jaotamisele, milleks viime toetavad tegevussuunad ettevõttest välja,” selgitas ta.
Eesti Energia jaotusvõrgu haldusdirektor Lauri Öövel ütles, et müüdavate tootmisüksuste väärtust pole võimalik enne läbirääkimisi nimetada. “Siemensil pole ostmise kohustust ning hind sõltub nende nägemusest,” lausus Öövel.
Siemensi müügidirektor Tiit Männiksaar ütles, et tema ettevõte peab seadmed ostma võidetud teenuse osutamiseks. “Tahame oma ettevõtet arendada, lisades teenuste pakkumise müügitööle,” lisas ta.
Mitu kõrget riigiametnikku avaldas Eesti Energia poolt kasutatava müügiskeemi suhtes imestust, nimetades seda tavapäratuks, avaldades siiski lootust, et tegu pole seaduserikkumisega.
Riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarve sõnul läheb varade müügi paigutamine riigihankesse vastuollu riigihankeseaduse mõttega. “Teenuste ostmisel on eesmärgiks võimalikult madala hinnapakkumise selgitamine, kuid varasid müües peaks taotlema võimalikult kõrget hinda,” ütles Sarv. “Ma ei mõista, kuidas nad ületasid selle vastuolu hindamise kriteeriumeid määrates.”
Peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid ütles, et kui varade müük kuulutati välja teenuse ostmisest hiljem, pole toimitud korrektselt. “Varade müük koos riigihankega teenuse ostmiseks pole tavapärane, kuid see võib olla Eesti Energia puhul loogiline käik,” lausus Kaljulaid.
Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo avaldas lootust, et juhatus on ettevõtte vara müües järginud seadust. “Nõukogu on otsustanud kõrvaltegevuste väljaviimise Eesti Energiast, milleks on juhatusel põhimõtteline heakskiit,” lausus ta.
Majandusministri nõunik Maria Alajõe ütles, et ministeerium ei teosta Eesti Energia tehingute suhtes igapäevast järelevalvet, kuid kõnealune juhtum väärib tähelepanu. “Riigihangeteks on asjade ostmine ja ehitustööde ning teenuste tellimine, seega ei pea äriühingud teostama varade müüki riigihanke kaudu,” lisas ta.
Eesti Raudtee erastamisel ei tule Eesti Energia poolt kasutatav varade müügi skeem kõne alla, sest teede- ja sideministeerium ei toeta seda, ütles ministri nõunik Andrus Villem. “Varade varjatud müük võib kahandada ettevõtte väärtust,” selgitas ta.
Balti jaama erastamisel kasutas Eesti Raudtee juhatus eelmisel aastal avaliku konkursi vältimiseks skeemi, mille kohaselt andis hoone mitterahalise sissemaksena reisijate veoks asutatud aktsiaseltsile EVR Ekspress, kes omakorda müüs hooned tänavu edasi kolmandatele isikutele.
Eesti Energia remondiüksuste erastamise skeem
oktoober 1999
Kuulutatakse välja Eesti Energia ASi Põhivõrgu ja Jaotusvõrgu elektriseadmete hooldus ja remonditeenuse tellimine koos vastava personali üleandmisega
veebruar 2000
Eelnevale pakkumisele lisatakse teiseks etapiks remondiüksuste PEV Ehitus ja SEV Ehitus tööruumide, sisustuse, sisseseade ja tööriistade müük, mille hinnapakkumist ei arvestata võitja selgitamisel
märts 2000
Riigihankekonkursi osana alustatakse 350 töötaja ja rohkem kui 100 miljoni kroonise käibega üksuste varade müügi läbirääkimisi teenuse konkursi võitjaga
Andres REIMER
