ASi Eesti Post peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid tunnistab, et ettevõtted kasutavad postiteenuseid üha vähem. Ka peaminister Mart Laari üleskutse hoida kokku ja saata jõuludeks tavaliste kaartide asemel elektroonilisi mõjutas negatiivselt riigile kuuluva Eesti Posti käivet. “Kokkuhoid on hea, aga küsimus on, kas oli ikka suur kokkuhoid kaartide pealt,” räägib Tõeleid.

1998. aastaga võrreldes saadeti mullu 500 000 jõulukaarti vähem. “Kui üks soomlane saadab keskmiselt 11 jõulukaarti, siis eestlane vaid kolm,” räägib Tõeleid. “Tehnikaprogressi ajastul on vaja rohkem inimlikkust. Kaartide saatmine on ju inimlik.”

Eesti Posti käive oli mullu 476 miljonit krooni. “Ettevõte jäi kasumisse, täpsemat numbrit ei saa veel välja öelda,” räägib Tõeleid.

Selleks, et ajaga kaasas käia, käivitas Eesti Post mullu oktoobris projekti e+post, mis võimaldab sõnumi saata Eesti Posti võrgu ja interneti vahendusel. Sõnumi saatmiseks tuleb täidetud 9 krooni maksev e+posti kaart panna Eesti Posti postkasti, kust Eesti Post edastab sõnumi interneti vahendusel ööpäeva jooksul. “Teenus on mõeldud inimestele, kellel ei ole võimalust e-posti saata,” räägib e+posti projektijuht Evely Ellert.

Ellert tunnistab , et e+post ei ole veel suutnud suuremat populaarsust võita ja projekti raames saadetavate kirjade maht on väike, 500–600 sõnumit kuus. Võrdluseks: TELE2 kaubamärki kandva OÜ Levicom Broadbandi tasuta e-posti teenuse mail.ee ligikaudu 140 000 aktiivset kasutajat saadavad nädalas enam kui miljon e-kirja.

TELE2 internetitoodete juhi Toomas Taltsi sõnul saadeti aktiivselt kasutatava TELE2 internetivärava www.ee kaudu ligi 5000 e-kaarti juba vabariigi aastapäeva puhul. Jõulude ajal ja sõbrapäeval vahendas www.ee mitmeid kordi suuremat e-kaartide kogust.

Kui kirja saatmine interneti teel jõuab kohale paari minutiga ja on odav – sissehelistamisteenuse kasutamisel maksab alla ühe krooni – siis tavalise kirja saatmine välismaale läheb maksma umbes kaheksa krooni.

Personaliotsinguteenuseid osutava internetifirma OÜ CV Online juhatuse esimees Jüri Kaljundi räägib, et ta ei saada tavalisi kirju ja kaarte, kõik käib e-posti kaudu. “Firmade vaheline suhtlemine käib Eestis interneti teel isegi rohkem kui Lääne-Euroopas ja USAs,” nendib Kajundi. “Tavalise kirja saatmine on ebamugav, aeglane ja on paras raiskamine, sest ümbrik ja mark maksavad ka ju.”

Kaljundi räägib, et kättetoimetamisteenus, näiteks arvete kättetoimetamise teenus jääb mõneks ajaks alles. Mõne aasta möödudes ja digitaalallkirja seaduse elluviimisega hääbub aga seegi.


Tavalisi kirju saadetakse üha vähem

1998

riigisisesed kirjad -- 45,1 mln

kirjad välismaale -- 5, 09 mln

1999

riigisisesed kirjad -- 43,5 mln

kirjad välismaale -- 5, 00 mln

mail.ee-ga saadetud e-kirju nädalas 1,5 mln, aastas 70 mln

Viktoria KORPAN