[ÄP] Iga viies pere on võtnud laenu
Kuigi laenuvõtmine on märgatavalt kasvanud, pole praegu veel tunda paari-kolme aasta taguse tarbimisbuumi kordumist. Inimesed on laenu võttes pigem ettevaatlikud ning seepärast ei ole ka esialgu karta, et märkimisväärne hulk end “lõhki laenab”.
Küsimus, kas mõne viimase kuu jooksul suurenenud laenamine, liisimine ja järelmaksu kasutamine on juba lähenemas ohtlikule piirile, on asjatundjate ja laenuandjate kinnitusel ennatlik. Pigem võiks rahvas veelgi laenata.
Just seda on pidanud silmas Hansa Liising, pakkudes Ego järelmaksukaarti ka paar tuhat krooni kuus teenivatele inimestele, kel seni peaaegu polnud pääsu nii-öelda ametlikule laenuturule. “Kuni 2000 krooni kuus pereliikme kohta teenivas grupis on laene 8 protsendil ning ilmselt on need laenud sõpradelt-tuttavatelt,” ütleb Emori projektijuht Kaidi Kandla hiljuti valminud F-monitori uuringule tuginedes. Laenamissoov aga on võimaluste avanedes kindlasti olemas.
“Praegu selgelt statistikas näha olev kinnisvaraturu elavnemine ja tarbimise suurenemine üldiselt pole siiski veel selline, et seda nimetada tarbimisbuumiks või majanduse ülekuumenemiseks,” esitab Ühispanga seisukoha avalike suhete juht Eero Raun.
Ühispank pakub eilsest eraklientidele Soovilaenu, mille puhul soetatav asi või objekt ei ole fikseeritud. Oluline on laenu võtmisel ainult see, et sissetulek ja tagatised oleksid sobivad. Soovilaenu taotleja nõutav minimaalne kuusissetulek on 4000 krooni.
See, et laenu on võtnud juba iga viies pere, on võrreldes lääneriikidega väike näitaja, kuid Balti riikide seas haruldaselt suur. “Leedus on laen 6 protsendil peredest, Lätis kaks korda rohkem ehk 13 protsendil,” räägib Kandla. Seejuures on arvestatud nii laenu kui ka liisingut-järelmaksu. “Laenukohustust omavad eelkõige nooremad inimesed, eestlased, Tallinna elanikud,” märgib Kandla. “Aga ka maa-elanikud, kuid nende puhul on tegemist enam järelmaksu abil ostmisega postikataloogidest.”
“Inimesed ei taha enam koguda suurema osa elust raha, et siis endale midagi lubada. Liisingu või järelmaksuga saab kauba kohe kätte ja seda kasutama hakata, ka kokkuhoitud aeg on raha,” räägib Hansa Capitali turundusjuht Agnes Makk. Tema hinnangul on ka sageli hõlpsam ja distsiplineerivam arvestada igakuise maksega, kui sundida end toidu kõrvalt kokku hoidma. “Muidugi jäädes reaalsuse piiridesse ja arvestades kainelt oma võimalusi,” rõhutab Makk.
Maailmas väljakujunenud praktika järgi iseloomustab laenuvõtmise taset ühiskonnas kinnisvaralaenude osa SKTs. Vaadata võib ka kogu eraisikute mahu osakaalu SKTs. “See suhe on Eestis mitu korda väiksem kui arenenud Euroopa riikides,” kinnitab Makk.
Pangalaene üle 6 miljardi
Eesti Panga andmeil on septembri lõpu seisuga siinsetes pankades eraisiku laenude jääk 6,389 miljardit krooni, sealhulgas oli eluasemelaene 4,061 ja tarbimislaene 2,205 miljardit. 1999. aasta lõpus olid need näitajad vastavalt 5,353 miljardit, 3,361 miljardit ja 1,731 miljardit krooni. Eraisikulaenu keskmine suurus oli juuni lõpus 26 700 krooni, möödunud aasta lõpus 25 400 krooni.
Kuigi laenamise võimalusi on juurde tulnud ning eelkõige just liisingu ja järelmaksu osas on laenu saamine lihtsustunud, on laenajad kolme aasta taguse ajaga võrreldes pigem muutunud konservatiivsemaks. “Ka tarbimislaenude osas on taotlusi veel oluliselt vähem kui näiteks 1997. aastal,” tõdeb Raun Ühispanga näite varal. “Muidugi on see seletatav ka asjaoluga, et selliste laenutoodete pakkujaid on turul juurde tulnud,” lisab ta. “Arvan, et laenuvõtja suhtub võetavasse kohustusse kaalutlevamalt. Ei loodeta enam nii palju tulevikus kasvavale sissetulekule, vaid arvestatakse rohkem hetkel teenitava töötasuga,” tõdeb Hansapanga eralaenuosakonna tootehaldur Kersti Arro.
Emori uuringu kohaselt soovib lähema aasta jooksul laenu võtta 12% peredest ning liisingut-järelmaksu kasutaks 15%. “Varasemast enam peresid on valmis võtma laenu pangast – 70%. Sõpradelt-tuttavatelt laenaks 12% küsitletutest,” ütles Kandla.
“Inimeste elujärg on paranenud, samuti on arenenud ja soodsamaks muutunud liisingutooted ja tingimused,” märgib Makk, tuues lisaks Ego järelmaksukaardile, mille saamise järel jääb ära iga ostu puhul uue lepingu sõlmimine, sissemaks ja lepingutasu, näiteks veel autoliisingu: “Esmane sissemakse võib nüüd alata 10 protsendist, liisinguperiood on pikenenud viielt aastalt kuuele.”
Soodsatest tingimustest hoolimata pole aga eraisikute osas sõidukiliisimise buumi märgata, väidab Ühisliisingu turundusjuht Piret Hallik-Sass. “Autoliisija ei ole inimene, kes läheb mõtlematult kaasa laenukampaaniatega. Üldjuhul kliendid ei küsi väga väikest sissemakset, sest teatakse, et see toob kaasa suure kuumakse ja intressikulu. Samuti ei soovi kliendid kuueaastast liisinguperioodi, sest võrreldes viie aastaga ei anna see oluliselt väiksemat kuumakset, intressikulu aga lisandub,” räägib Hallik-Sass.
Selge pilt selles osas, kas laenu võetakse maksimaalselt lubatud ulatuses või jäetakse endale nii-öelda hingamisruum, paistab puuduvat. “Väiksema sissetulekuga laenuvõtjad on tihti sunnitud võtma laenu maksimaalselt lubatud summa ulatuses, sest vastasel juhul ei oleks neil üldse võimalik näiteks eluaseme ostu finantseerida,” tunnistab Raun. Arro Hansapangast lisab, et just suuremate summade puhul jääbki hingamisruumi vähem.
Eestis on seadusega kehtestatud, et kinnisvaralaenude puhul tohib vara väärtus moodustada laenu kogusummast maksimaalselt 67% ning pankades on välja kujunenud praktika, et netosissetulekust moodustab laenumakse maksimaalselt 30%. Sellise nõudega, mis suuremate sissetulekute korral võib küll ka alla 30% olla, kaitsebki pank klienti lõhkilaenamise eest. “Kui seda poleks, siis inimesed ehk laenuvõtmise hetkel ei tunnetagi tulevikus tekkida võivaid kulusid ja siis peame meie seda riski maandama,” märgib Optiva Panga personaal- ja jaepanganduse direktori kohusetäitja Arvi Lipp, lisades, et “pole ühtegi panka Eestis, kes üldjuhul teadlikult läheks vaid tagatise riski peale”. Samas tunnistas ta, et “eks inimesed ikka üritavad võimalikult palju võtta, eriti eluasemelaenu puhul, mida ju üldjuhul korra elus võetakse”.
“Liisingus on situatsioon natuke teine, sest tegu on rendiga – see tähendab, et vara on liisinguettevõtte oma kuni viimase makseni. Ego järelmaksu puhul jälgitakse sammuti rangelt maksete osa sissetulekust,” ütleb Makk. “Järelmaksu ollakse valmis võtma kõige kergekäelisemalt ning võib tunduda, et järelmaksuga ostetavad asjad saab kätte ilma maksmata. Kõigepealt võetakse üks asi, järgmisel kuul teine ja nii edasi,” räägib Hallik-Sass, rõhutades samas, et Ühisliising analüüsib järelmaksutaotlusi põhjalikult ja jälgib, et igakuine koondmaksekoormus ei kasvaks üle jõu käivaks.
Raskustes kliente vähe
Nii pankade kui ka liisingufirmade kinnitusel pole halbade laenude ehk makseraskustesse sattunud klientide hulk suur. Näiteks Hansa Liisingus on mahakandmiste määr keskmisest portfellist 0,4%. “Halbade laenude osa on alla protsendi portfellist! See on väga hea tulemus ja muretsemiseks pole põhjust,” rõõmustab Makk.
Ka Ühispanka esindav Raun kinnitas, et makseraskustes klientide hulk ei ole suur. “Eriti kui laenu tagatiseks on laenusaaja enda eluase, ollakse laenu tagasimaksmisel vastutustundlikud. Pank püüab omalt poolt aidata kliente, kes on mingil põhjusel makseraskustesse sattunud,” ütleb Raun, lisades, et viimasel ajal on pigem suurenenud nende arv, kes soovivad laene ennetähtaegselt tagasi maksta.
Hallik-Sass aga kinnitas, et Ühisliising ei paku ega soovitagi klientidele selliseid liisingtingimusi, mis tähendaksid suuremat riski nii liisingufirmale kui kliendile. “Näiteks liisingu kuumakset, mis on kliendi maksevõime piiril, või väikest sissemakset, mille tõttu oluliselt tõuseb edasine kuumakse,” ütleb Hallik-Sass.
“Inimesed on muutunud teadlikumaks ja valivamaks, eks neid ole õpetanud läbi aastate nii pangad kui ka majanduskeskkond ise. Kooliraha on kõik saanud, kes rohkem, kes vähem ja kes kaudsemalt tuttavate kogemuse läbi,” mõtiskleb Lipp Optivast.
Hansapank
keskmine kodulaen 150 000 krooni
keskmine laenu pikkus 10 aastat
Ühispank
keskmine eluasemelaen 193 000 krooni
keskmine eluasemelaenu pikkus 9 aastat
Optiva Pank
keskmine eluasemelaen 170 000–220 000 krooni
eluasemelaenu pikkus 10–15 aastat
Hansa Liising
keskmine koduliising 249 378 krooni
keskmine liisingu pikkus sõlmimisel 4,9 aastat
Kaivo Kopli
