[ÄP] Kolmandik vene terasest hakkab läbi Eesti voolama
Bain lubab Tallinna väravate ette veeretada rauakoorma, mis võrdub peaaegu kümnendikuga Venemaa aastasest terasetoodangust - 3 miljonit tonni. Baini lubadus rajada Eesti ehitajate kätega Muuga sadamasse enneolematu mitmekordne tootmishoone, milleks rahvusvahelised pangad annavad paar miljardit krooni, panevad Eesti ehitusettevõtjad tema telefoninumbrit otsima nii Tallinna Sadamast kui ka Äripäeva toimetusest.
Praegused transiidiärimehed sihivad aga uut tulijat sõrmega. Hollandlane Arnout Lugtmeijer kütusefirma E.O.S. eesotsas ja venelane Vladimir Volohhonski väetiseterminaali DBT eesotsas kiristavad hambaid, sest sileda lõuaga noor Daniel Bain tõmbas nende nina alt ära Baltimaade magusaima sadamakoha, lubades sinna rajada maailma moodsaima teraseterminaali RUMA Eesti OÜ.
Venemaa transiidiäri vanade tegijate silmile mõjub punase rätina üksnes Baini projekti nimi, mis kombineerub sõnade russki materjal või russian material esisilpidest. Vene materjali asjatundjate professionaalne kiivus on saanud valusa laksu. "Äsja ülikoolipingist tulnud lapsuke," kirutakse Baini.
Täpselt RUMAle sadamas antud kohale tahaks Lugtmeijer ehitada masuuditünnid ning Volohhonski pikendada oma hiiglaslikku väetisetelki. Plats on seisnud kaks aastat meeste nina all õrritavalt tühjana, samal ajal on operaatorid pressitud sadamasse nagu kilud karpi.
Vanad olijad kiruvad Tallinna Sadama juhatuse esimeest Riho Rasmani, kes vaatamata vaikusele terminaali platsil, pikendas mullu suvel RUMAga lepingut veel kaheks aastaks, selle asemel, et soosida laienemisraskustes operaatoreid. Nad tunnistavad hambad ristis, et tegelikult ei sõltu sadama ja RUMA koostöölepingust enam kuigi palju, sest ameeriklasel on kõva juriidiline seljatagune.
Isegi kui RUMA loobuks teraseterminaali ehitamisest või koliks Tallinna Sadama administratsiooni survel Muuga sadama laiendusele, tuleks tema koha ihkajal välja käia miljoneid kroone. 1998. aasta aprillikuust kehtib RUMA-l hoonestusõiguse leping 50ks aastaks, mille ta võitis aasta varem toimunud rahvusvahelisel konkursil. Lugtmeijeri pakkumise osta koht välja, tõrjub Bain röögatu hinnaga - 2,2 miljardit krooni. Sama suur on RUMA projekti välja kuulutatud maksumus.
Baini vastased kahtlustavad, et RUMA taga pole muud kui avantüristlik kinnisvaratehing, mille teostamiseks on kahte lehte lennanud altkäemaksud. Kuna paljud Muuga sadamas tegutsevate operaatorfirmade juhid on endised sama sadama juhtivtöötajad, arvavad nad endid tundvat kehtinud mängureegleid.
Paar nädalat tagasi teatas Bain, et tema kompanii kulutas tänaseni ligi 80 miljonit krooni projekti ette valmistamisele. "See raha on läinud altkäemaksudeks, sest mingeid töid ju tehtud pole," hüüatab üks vihane, kuid tundmatuks jääda sooviv allikas. Tal pole tõendeid.
RUMA terminaali projekteerija ja peatöövõtja on Itaalia teraseäri ja ehituskompanii Danieli & C.
