[ÄP] Miljonid pankroti hüvitiseks

Riigieelarvest on sel aastal ligi 20 miljoni krooni eest toetatud 102 pankrotistunud ettevõtte töötajaid, riigi tagatisfondist on inimestele makstud saamata jäänud töö- ja puhkusetasu ning muid töölepingu lõppemisega seotud hüvitisi.

Suurim pankrotti läinud ettevõte, mille töötajate toetuseks eraldati tänavu juunis ligi 2,5 miljonit krooni, on AS Eesti Buss.

Eilsel valitsuse istungil eraldati 1,2 miljonit krooni pankrotistunud ehitus- ja järelevalvefirma AS FEER töötajatele. Pankrotihalduri sõnul tõestati Tallinna linnakohtus, et AS FEER oli pidevalt maksujõuetu ning firmal oli vara 26 miljoni ja kohustusi 72 miljoni krooni eest.

Esialgselt sooviti tagatisfondist firma töötajatele saada ligi 1,3 miljonit krooni, pärast täpsustamist vähenes esialgne summa 116 000 krooni võrra.

Peale bussi- ja ehitusfirma on sel aastal üle poole miljoni krooni eraldatud veel kaheksale pankrotti läinud firma töötajatele. Samas on tagatisfondi rahaga toetatud firmade nimekirjas neidki, kelle pankrot on riigile maksma läinud vaid mõni tuhat krooni.

Tagatisfondile esitatud taotluste ehk pankrotti läinud firmade arv, mis tagatisfondist rahaeraldusi saavad, on aasta-aastalt tõusnud.

Eelmisel aastal ületati riigieelarves ette nähtud maht ligi kahekordselt, eelarvesse planeeritud 30 miljoni krooni asemel maksti välja ligi 59 miljonit krooni.

Sel aastal on riigieelarves tagatisfondile ette nähtud samuti 30 miljonit krooni, millest on välja makstud kaks kolmandikku ehk 20 miljonit krooni. Menetluses on paarkümmend taotlust, mille seast paistab suure toetussumma potentsiaalse saajana välja masinaehituse ja konstrueerimisega tegelenud AS Rioner Eesti, mille pankrotihaldur on esitanud taotluse 1, 6 miljoni krooni saamiseks.

Alar Urm rahandusministeeriumi juriidilisest osakonnast ütles, et riigil on firmadelt üsna raske väljamakstud summasid tagasi saada, sest Eesti firmade pankrot tähendab tavaliselt ikkagi seda, et firmalt ei ole enam midagi võtta.

Merike Ojasson