[ÄP] Puidutööstus hädas palginappusega

Kasvanud puidutöötlemisvõimsustele ei jätku Eesti metsast aasta läbi kvaliteetset tooret, defitsiit võib lähiajal teravneda.

“Tänase seisuga suudame tarnekohustusi täita, kuid ei oska öelda, mida toob järgmine nädal või kuu,” ütles eile ASi Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava. Tema sõnul on ettevõttel praegu tooraine laovaru vajalikust neli korda väiksem.

“Seisime meiegi hiljuti kaks päeva, kui vajalikku toorainet võtta ei olnud,” ütles Harjumaal puitu töötleva ASi Haret ostujuht Veiko Tõnso. Nõudlus on põhjustanud kvaliteetse saepalgi hinnatõusu. Tõnso sõnul on ta kuulnud 800kroonisest okaspuupalgi tihumeetri hinnast, kuid ei ole ise nii palju maksnud. Tema kinnitusel lapivad puidutööstuste tooraineauke tarned Venemaalt, kuid dollari tõusu tõttu on Venemaa hinnad üleval.

Peale aastaajaliste ja turutegurite võib toorainepuuduse põhjus olla ka Eesti metsade vales majandamises. Margus Kohava sõnul on Eesti metsadest 70 protsenti liigniisked, seal ei ole aasta ringi võimalik metsa üles töötada ja välja vedada, mis halva ilmaga aastal võib tekitada raskusi varumisel. “Ilmselt on siin nii riik kui eraomanikud patustanud: talvel raiunud head metsa, kuhu ka muul ajal ligi pääseb,” ütles Kohava. Samuti nimetas ta palginappuse põhjusena, et aastasest riigimetsa kogusest müüdi kaks kolmandikku esimesel poolaastal. Riigimetsa Majandamise Keskus müüb sel aastal 1,2 miljonit tihumeetrit puitu kasvava metsana ja 1,7 miljonit tihumeetrit metsamaterjalina. Juunikuisel keskuse oksjonil ületasid kuusepalgi ostusoovid müüdava koguse ligi üheksa korda.

Eesti suurim, Imavere saeveski Järvamaal on sel aastal suurendanud tootmisvõimsust 260 000 tihumeetri saematerjalini aastas, täisvõimsuse ja teise koha turul saavutas sel aastal Paikuse saeveski Pärnumaal, toodangult kolmas on ASi Toftan saeveski Võrumaal.

Margus Kohava ennustas Imavere selle aasta tootmisprognoosi täitmist, ettevõtte käibeprognoos on 600 miljonit krooni. Ta ennustas, et toorainepuuduses saavad puidu endale suuremad ja efektiivsemad töötlejad.

Tollistatistika kohaselt oli selle aasta esimesel poolel kogu Eesti puidu ja puittoodete eksport eelmise aasta samast ajast 40% suurem, vastavalt 4,2 ja 3 miljardi krooni eest.

Kevadel hirmutas metsa- ja puidutööstureid looduskaitsjate soov keelata kevadel lindude pesitsusajaks mitmeks kuuks metsaraie, mis aga ei leidnud riigi toetust.

Tiit Elner