Apollo ja Rahva Raamat võitlevad turu pärast

Apollo ja Rahva Raamat panevad paika 400 miljonilist Eesti raamatuturgu. Asjaosalised arvavad, et praegu joonistuv olukord jääb püsima pikaks ajaks.

?Enne eelmise aasta lõppu? tundus, et raamatuäris on saabunud teatud rahunemise aeg,? ütleb Apollo Raamatud tegevjuht Arvo Pihl. ?Siis astus mängu Ekspressi Kirjastus.? Kõigepealt osteti Rahva Raamat ja avati Viru keskuses uus ning Eesti suurim raamatupood. Hulgimüügifirma Raamatuvaramu ostuga sai Ekspress Kirjastuse jaoks ring täis ? Apollo kõrvale oli tekkinud teine suur raamatukaupleja. Algas suurem sebimine, kus peamiseks võistlustandriks on kujunenud erinevad super- ja hüpermarketid.

Võitlus marketite pärast

Suurpoodidest on Maksimarketid Apollo ja Selverid Rahva Raamatu varustada. Prismas ning Rimis tegutsevad konkurendid koos. Tasakaalupunkt oleks just nagu olemas, kuid see on siiski habras. Marketid teavad oma mõjujõudu. Lepingud tehakse üsna lühiajalised, enamus riske pannakse tarnijatele, kurdavad raamatukaupmehed. Ka hinnasurve kasvab. Mänguruumi pole kuigi palju. Viriseda aga eriti ei saa, sest raamatuäri liikumine liha- ja juustulettide lähedusse on trend ja seda mitte ainult Eestis.

Sirje-Mai Pihlak Rahva Raamatust möönab samuti, et praegu on Eestis tõesti see hetk, kui igasugustele marketitele pööratakse suurt tähelepanu. Muude riikide kogemuste järgi ta siiski ennustab, et see buum läheb mööda. Kõikidesse suurpoodidesse raamatuletid alles ei jää. Ühel hetkel toimub rahunemine.

Teine rinne, kus Apollo ja Rahva Raamat rinda pistavad, on oma poodide arendamine. Apollo juht Arvo Pihl ütleb, et Rahva Raamatu pealetungile on nad omakorda vastanud uue poe avamisega Kristiine keskuses. Koht võetakse sisse ka uues Tartu kaubamajas. ?Tartu suurim ning kaasaegseim,? teatab Pihl uhkusega.

Sellises olukorras on aga suurimad kannatajad väiksemad raamatupoed. Pihl ütleb, et eks lisandub ka uusi raamatuostjaid, kuid nii kiiresti kui Apollo ja Rahva Raamat oma poode laiendavad ning marketites raamatutemüük kasvab, uusi ostjaid ikkagi ei tule. ?Keegi paraku ikka kaotab,? arvab Pihl.

Rahva Raamatu juht Sirje-Mai Pihlak on Pihliga võrreldes optimistlikum. Ehk tuleb see Pihlaku leebest loomusest, kuid tema arvates on küsimus eelkõige oma nisŠi leidmises. Ta toob näiteks Viru keskuse uue suurpoe. Pihlak ütleb, et nad on uurinud seal käivate raamatufännide tausta ja talle tundub, et need on uued inimesed. Inimesed, kes pargivad auto keskuse parklasse ja teel allapoole hüppavad läbi ka raamatupoest. Palju on trendiostjaid. Pihlak nimetab neid inimesteks, kes muidu raamatuid ei loe, kui aga mõnest asjast piisavalt palju rääkida, siis näitavad nad suhtumist ?pean selle saama?. ?Ilmselt nad siiski ei loe. Rohkem riiulikaunistuseks,? naerab Pihlak. Ei saagi aru, kas tema naerus on ka natuke nukrust.

Sirje-Mai Pihlakut nimetakse inimeseks, kes teab Eesti raamatuärist kõike. Ka nüüd räägib ta pikalt ja põhjalikult. Tulevikku ta küll eriti ennustada ei taha. ?Kõike ei saa ju välja öelda,? ütleb ta. Natuke võib katet siiski kergitada. Ta toob näite, et Euroopa mõnes piirkonnas on üllatavalt popiks muutunud n-ö segapoed ? kohad, kus müüakse raamatuid koos mõne teise konkreetse kaubaga. Näiteks spordipoed, koos spordiraamatutega, toitumisraamatutega, eneseabiraamatutega, dieediraamatutega ja nii edasi. Ning nii ka paljudel teistel aladel ? kokandus, köögid, mööbel, riided. Veidrad kooslused, kuid Kesk-Euroopas töötavad päris hästi. Pihlak ei ütle, et need ka Eestis läbi löövad, kuid oletab, et katsetatakse ilmselt ikka.

Kirjastused on rahul

Müüjate kõrval on raamatuäri teiseks oluliseks sõlmpunktiks kirjastused. Selle alaga tegeleb peaaegu 800 firmat. Tõsi küll, enamik neist on ühe raamatu, ühe mehe projektid, kuid ka pikemaajalisi tegijaid on mitukümmend. Omamoodi on paradoksaalne, et kirjastamisalal, kus tegutsejaid on mitukümmend, on suhted ometi sõbralikud ja turg paigas. Kui välja jätta õpikutegijad, siis Eesti suurima kirjastuse Varrak juht Priit Maide ütleb, et praegu on tõesti olukord, kus suuri uudiseid pole ja kõik kirjastused ajavad vaikselt oma rida.

Aeg-ajalt räägitakse kirjastuste ühinemistest, ülesostmistest või kadumistest. Maide ütleb, et tema on oma 15-aastase raamatuärimehe karjääri jooksul kuulnud neid jutte rohkem kui küllalt. Mida aga pole, need on teod. Väiksed muutused ikka siia-sinna toimuvad, kuid muidu ei midagi erilist. Viimane suurem liikumine kirjastajate ridades oli mõned aastad tagasi Tänapäeva tulemisega. Nad on kõva tööd teinud ja jõudnud nii käibelt kui ka väljaantud raamatute arvult Eesti kirjastuste esiviisikusse.

Tänapäeva juht Tiina Tammer tunneb heameelt oma kirjastuse edu üle, kuid ütleb, et päriselt ei saa turg kunagi valmis. Iga väljaantud raamat tähendab kirjastuse jaoks uut riski. Tänapäeva jaoks on see ligikaudu 90, Varrakule 190 riski aastas. Maide ütleb, et kogemus näitab, et 10?15% raamatutest jäävad kahjumisse. Teistega tuleb siis omakorda tagasi teha. Maide lisab, et kõige keerulisem on müüa ilukirjandust, eelkõige Eesti oma. Keskmine tiraa? jääb praegu ainult tuhande raamatu kanti.

Küll on kirjastused üsna rahul uue olukorraga hulgi-jaemüügi turul. Nagu Priit Maide ütleb: ?Kaks on ikka parem kui üks.?