Aprillis läks üle saja kodu haamri alla

Järjest enam inimesi jääb suurlaenude maksmisega jänni, mistõttu erinevad laenuandjad edastavad võlanõuded kohtutäituritele.

Kui möödunud aasta septembris oli kohtutäituritele edastatud ligi 30 suurvõlgniku andmed, kellelt pangad ja laenuandjad kinnisvara laenukatteks tagasi nõudsid, siis tänavu aprillis on olukord hoopis hulluks muutunud. Aprillis rippus ametlikes teadaannetes üleval ligi 130 erinevat kinnisvaraobjektide enampakkumist, millest enamus olid korduspakkumisel.

Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei sõnul tingib taolise müügis olevate kinnisvaraobjektide arvu hüppelise kasvu ka see, et neile lihtsalt ei leidu ostjaid. „Ka kinnisvaraturul on näha selget jahenemist, mis ei lähe kaugelt ka meis mööda,“ ütles Kutšmei.

Hinnanguliselt müüakse tema sõnul enampakkumiste teel praegu võla katteks maha kuni 20 protsenti kinnisvarast. „Enam pole haruldane ka see, et paljud kinnisvaraobjektid lähevad juba kas neljandale või viiendale kordusmüügile,“ tõdes Kutšmei.

Üheks probleemi tekitajaks on täiturite sõnul kasvav laenuintress.

„Mõningane tõusutendents laenuga jänni jääjate osas on tõesti selgelt märgatav,“ tõdes SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu. Tema sõnul on selle peamiseks põhjuseks just see, et kliendid kipuvad tihti oma maksevõimet üle hindama. Eluaseme sundmüüki kasutavad pangad omalt poolt siiski viimase võimalusena.