Tamro Eesti tegevjuhi Janno Kure sõnul on näitab enne suvepuhkust riigikogus algatatud eelnõu apteekide omandipiirangute tühistamiseks, et poliitikud on hakanud kolme-nelja aasta taguste otsuste ekslikkusest aru saama. “Paraku kaitseb sotsiaalministeerium riigikogus mõjuanalüüsita valminud apteekide sundvõõrandamise plaani edasi, nagu näitab ministeeriumi soovitus valitsusele riigikogus algatatud eelnõud mitte toetada,” selgitas Kurg.

Tamro tegevjuht juhib tähelepanu, et kuigi praktika on juba omandipiirangute mittetoimivust tõestanud, siis kasutab ministeerium nende õigustamiseks samu argumente, mida kasutati regulatsiooni ilma mõjuanalüüsita tehes. “Otsuseid tuleb langetada parima saadaoleva info kohaselt. Kui veel 2014-2015 võis poliitikutele ja ametnikele andeks anda, et nad tegid vähese info pealt valesid valikuid, siis tänasel hetkel, kui praktiline info on olemas, on see juba andestamatu mõttelaiskus,” lisas Kurg.

Janno Kure sõnul on kõige arusaamatum sotsiaalministeeriumi jäikus ignoreerida konkurentsiameti ekspertiisi. “Eesti valitsusasutuste kompetentsikeskus konkurentsi alal on konkurentsiamet ning konkurentsi küsimused kuuluvad vastavalt konkurentsiseadusele konkurentsiameti pädevusesse. Sellest tulenevalt oleks mõistlik eeldada, et ka teised valitsusasutused tuginevad oma konkurentsi alaste seisukohtade kujundamisel konkurentsiameti kompetentsile ja seisukohtadele,” rääkis Kurg. “Antud juhul omistab aga sotsiaalministeerium apteekide omandipiirangutele selliseid konkurentsi edendavaid omadusi, mida Konkurentsiamet kinnitusel seal ei ole.“

Et valitsusel oleks apteekide omandipiirangute küsimuses võimalik informeeritud diskussiooni pidada, koostas Tamro detailse ülevaate Sotsiaalministeeriumi seisukohtade ekslikkusest, koos asjakohaste allikaviidetega.

Siin on lühidalt välja toodud 10 fakti, mille osas sotsiaalministeerium Tamro hinanngul valitsusele ettepanekut tehes eksis:

  • Ravimiameti apteegistatistika, elanike hinnangud, geograafiline analüüs ja toetusmeetmete analüüs ei näidanud, et Eestis oleks probleem ravimite kättesaadavusega maapiirkondades.
  • Konkurentsiameti ekspertiis kinnitab, et vertikaalse integratsiooni keeld hoopis kahjustab konkurentsi apteegiturul, mitte ei paranda seda.
  • Omandipiirangud ei aita tõsta apteegiteenuse kvaliteeti.
  • Riigikogu ei ole hinnanud kogu apteegireformi põhiseaduspärasust ja ka õiguskantsler ei ole andnud toetavat hinnangut kogu reformi põhiseaduslikkusele.
  • Apteegireformi kooskõla Euroopa Liidu õigusega ei ole analüüsitud, sest rikkumismenetlus jäi nn Ungari juhtumi tõttu poliitilistel põhjustel algatamata.
  • Apteekide nn ketistumine ei ole oht rahva tervisele vaid just tagab efektiivse ressursside kasutamise ja ühtlase kvaliteedi.
  • Omandipiirangud ei vähenda ühiskonna kulusid ravimitele vaid vastupidi - killustunud ja ebaefektiivne turg viib ühiskonna kulu üles ja hakkab survestama ravimite hindasid.
  • Haruapteekide tegevuse ümberkujundamiseks ei antud ettevõtjatele piisavat üleminekuaega, sest kahe seadusemuudatuse koosmõjus ja kohtuvaidluse tagajärjel jäi kolmest valikust kasutatavaks ainult apteekide sulgemine.
  • Ettevõtjad ei ole saanud leida võimalusi omandipiirangute tingimustele vastamiseks, sest riik regulaatorina ei ole 5-aastast üleminekuperioodi kasutanud ülemineku ettevalmistamiseks.
  • Riigikogu sotsiaal- ja õiguskomisjonide ühisistungil 3. aprillil ei jõutud ühisele arvamusele, et muudatused on jõus ja ootavad rakendamist.