67aastase Julian Robertsoni hallatav riskihajutusfond Tiger Management ja selle allfondid on olnud kuni viimase ajani teise tuntud fondihalduri George Sorosi fondide järel suuruselt teisel kohal.

Robertsoni pikaajaline edu rajaneb nn kvaliteetinvesteeringutel, mis tähendab, et ta otsis turult soodsa hinna ja tootluse suhtega firmasid, mille äritegevuse alused olid nii heas korras, et nende aktsiakursi tõusu peeti üksnes aja küsimuseks.

See investeerimisloogika, mida toetas tema suurepärane vaist, töötas suurepäraselt vana majanduse tingimustes, kuid viimaste aastate uue majanduse oludes, kui tohutult hakkasid kerkima infotehnoloogia ja telekommunikatsioonifirmade aktsiad, hakkas Tiger Managementil viltu vedama. Eelmisel aastal langesid Tigeri fondid 19%, samal ajal kui Nasdaq kerkis 84%, ja sel aastal on langus olnud 13%. Kõige selle tagajärjel on Tigeri fondide väärtus 18 kuuga alanenud 23 miljardilt dollarilt 6 miljardile.

Sellises seisus teataski Julian Robertson, et jätab Tiger Managementi ainult endale kuuluvad 1,5 miljardit dollarit ning ülejäänud 4,5 miljardit jagab seda soovivatele investoritele kohe välja sularahana ja ülejäänud 25% lähema kahe kuu jooksul kas sularahana või aktsiatena.

Viimase 18 kuu jooksul on turul toimunud oluline muutus: investorid on asunud massiliselt raha paigutama tehnoloogiafirmadesse. “Oleme turul, kus mõistus ei mängi enam rolli.”

Robertson on seisukohal, et raha paigutamine IT-firmadesse, millel sageli puudub nii kasum kui ka toode, tähendab nn Ponzi püramiidi loomist, mis vältimatult lõpeb varinguga. “Tragöödia on selles, et praegustes oludes lühiajaliste tulemuste saavutamise ainus viis on jätkata nende aktsiate ostmist.”