Arakas: poliitlubadused viivad lastelt laenamiseni
"Kui täna vaadata erakondade valimislubadusi, ei paista nendest enam üldse välja see, et me oleme just väljunud raskest majanduskriisist. Mälestused 2 aasta tagusest realiteedist on kadunud. Mis on minu jaoks isiklikult olnud valimiste põhiteema, on nii nimetatud kreekastumine või range finantsdistsipliini jätkumine," sõnas Arakas.
"Kindlasti on valimiste eel tulus ja populaarne konkreetsele sihtgrupile vastavat ja sobivat toetust ning maksualanemist lubada, kuid kui neid asju üldpildist kokku liita, siis numbrid ei lähe kokku. Siin on kaks küsimust - kui maksu määrasid ei tõsteta aga kulusid tõstetakse, siis pole muud teed kui hakata riigi võlga suurendama, mis tähendab aga raha laenamist meie laste käest koos intressidega," lisas Arakas.
"Minu jaoks on see üks põhilisi muresid. Kui võitlus on selle peale, kes rohkem lubab, oleks väga kurb kui vähem lubajad need valimised populistidele kaotaksid," sõnas Arakas.
Arakas lisas, et kuidas iganes seda uut algust lubatakse, toetuste tõusu või lepingu vormis, on küsimus ikkagi selles, et kas ja kui palju me hakkame kreekastuma.
"Paratamatult teeme seda niikuinii, kuna paljud sotsiaaltoetused on indekseeritud ja iga aastaga on neid tarvis järjest rohkem välja maksta, siis juba selle tempoga kaasaskäimine on niigi raske. Pole enam võimalust uusi lisakohustusi juurde võtta. Uusi kohustusi pidevalt enda õlule juurde ladudes, oleme me varsti seisus, kus me ei suuda ettevõtlusest nii palju raha välja pigistada, et seda kõike kinni maksta. Kui midagi mööduv kriis meile õpetas, siis just seda, et nii nimetatud Kreeka tee on majanduslik hukatus" sõnas Arakas.
Küsimusele, milline erakond kõige kaetumaid ja milline kõige kattetumaid lubadusi annab, ütles Arakas, et rahandusministeerium on siin väga hea töö ära teinud ja kõikidele lubadustele hinnasildid külge kleepinud.
"Minu silmis on ikkagi kõige usaldusväärsemad need, kes on kõige vähem lubanud või lubanud rahalised lubadused teha siis ära, kui võimalused selleks tekivad. Lisaks tuleks toetada eelkõige neid lubadusi, mis lasevad tekkida uutel töökohtadel ja Eesti majandusliku elujärge parandada. Enamus erakondi, kes ei ole ennast paremale positsioneerinud, ei vasta küsimusele, kust raha riiki tuleb," sõnas Arakas.
Mees lisas, et samuti ei saa me loota uuele laenubuumile, sest eelmine mull sellest ju just algas.
"Meie eraisikute laenukoormus on üks suurimaid Ida-Euroopas, siin on tugev küsimus, kellele üldse meil laenu edaspidi anda võib kui majanduskasv jääb kesiseks. Laenust ei saa uus kasv tulla. Kasv peab tulema muu töö arvelt, hetkel on see allhange, tulevikus peaks olema aina rohkem peaga töö ning intellektuaalse omandi müük," sõnas Arakas.
"Mul on tunne, et eestlased on kärped hästi võtnud vastu väga ning ilma suurema nurinata. Pigem mõistes, miks neid kärpeid teha tulu. Meie õnn oli ka see, et kriisi haripunktis, 2009. aasta kevadel, meie pangad sellel raskel ajal ei kuulunud eestlastele. Muul juhul oleks meil siin hetkel meie oma Parex panga kaasus ja eurost võiksime vaid unistada. Minu jaoks on need valmised olulised fiskaaldistsipliini teemadel, kas jätkub selle stabiilsuse ja distsipliini hoidmine või lõdvenemine. Loodan, et me ei pea kunagi tagasi vaatama 2011. aasta Riigikogu valimistele kui Eesti kreekastumise algusele," lisas Arakas.
