ARB: Jüri Ratase väited Rail Balticut käsitleva Euroopa kontrollikoja raporti kohta ei vasta tõele

 (25)
Priit Humal Rail Balticust
Priit Humal arvab, et Rail Balticu aruanne pole korrektneFoto: Raivo Tasso

Vastupidiselt Jüri Ratase väidetele käsitleb Kontrollikoja raport maanteelt raudteele suunduvat kaupa ning rõhutab, et ümbersuunamise toimumiseks on vajalik muuhulgas üle vaadata teemaksude poliitika, ütleb rühmitus Avalikult Rail Balticust oma avalduses.

Euroopa Kontrollikoda leidis eile avaldatud raportis, et Rail Balticu tasuvus on küsitav. Peaminister Ratas väidab: „Raport ei võta arvesse näiteks seda, et Tallinn-Pärnu vahelises suunas ca 1000 rekkat päevas läheb siis maanteelt ära raudteetransporile."

Euroopa Kontrollikoda kirjutab oma raportis: " Rail Baltica 2017. aasta kulude-tulude analüüsi kohaselt on raudteekaubaveo maht 2030. aastal ligikaudu 15 miljonit tonni ja 2055. aastaks kuni 25 miljonit tonni (ligikaudu kolmandik sellest on Balti riikide sisene, kolmandik kaubavedu Soomest ja kolmandik transiitliiklus naaberriikidest)." Kontrollikoja poolt viidatud kaubamahud pärinevad EY tasuvusanalüüsist, mille kohaselt Rail Balticu kaubavoog pärineb maanteelt raudteele ülekolivatest kaubamahtudest. Sellele on ülesehitatud RB sotsiaalmajanduslik tasuvus ja seega võtab ka Euroopa Kontrollikoda arvesse just maanteelt raudteele ümbersuunatavat kaupa.

Kontrollikoda on oma varasemates raportites korduvalt väljatoonud teema, et hoolimata suurtest raudtee investeeringutest Euroopas ei ole kaup maanteelt raudteele liikunud. Kuigi kontrollikoda ei välista maanteekauba raudteele liikumist, on nad selgitanud, et selleks on Balti riikidel vajalik muuhulgas üle vaadata teemaksude poliitika, st teemakse oluliselt tõsta, aga ainult sellest meetmest ei pruugi kaugeltki piisata. Euroopa infrastrukuur vajab hiigelsuuri investeeringuid ja ümberehitusi, et kaupade vedu raudteel suudaks konkureerida maantee- ja laevavedudega.

Jüri Ratas peab loomulikuks Rail Balticule dotatsiooni maksmist. Seda tehakse tõepoolest Euroopa raudteel pidevalt. Kuid dotatsioonide maksmine ei ole mingil moel seotud sotsiaalmajanduslik tasuvusega. Kontrollikoda kirjutab: „Transpordi suurtaristud maksavad üle miljardi euro ja peaksid tooma sotsiaalmajanduslikku kasu." ning soovitab nõuda paremaid analüüse. Ainult sotsiaalmajanduslikult tasuvad projektid on ühiskonnale kasulikud.

„Kahju, et MKM ametnikud on järjekordselt edastanud poliitikutele väärinfot, mida nad peavad avalikkusele esitama", kommenteeris Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.

Norstati küsitluse järgi, millele Jüri Ratas viitab, eelistaksid projekti toetajaid Rail Balticu rajamine lõpetada, kui enne ehituse algust selgub, et see on 50% kallimaks muutunud või kasutusprognoosid on 50% vähenenud.