Sisuliselt on mõlema segmendi hinnatase jätkanud lineaarset kasvutrendi aastast 2004. II kvartalis kujunes Eestis metsamaa mediaanhinnaks 2561 €/ha ning haritaval maal 2992 €/ha, III kvartalis olid hinnatasemed vastavalt 2869 €/ha ja 3200 €/ha. Metsamaa hinnatase kasvas III kvartalis aasta baasil 30% ning haritav maa veidi tasakaalukamalt 9,2% võrra. I kvartalis võis metsamaa aastast mediaanhinna kasvu märgata aga 27% ning II kvartalis koguni 54% juures.

Majandus- ja finantskriisi mõju oli metsa- ja põllumaadele pigem vähene

Nii metsa- kui ka haritava maa puhul on iga-aastaselt tegemist järjest kõrgemate hindadega, mida pole veel ajalooliselt Eestis esinenud. 2008. ja 2009. aasta sündmused viisid kogu kinnisvaraturul hinnataseme ja tehingute arvu langusesse, kuid majandus- ja finantskriis metsa- ja põllumaade osas kuigi olulisi turudünaamika muutusi kaasa ei toonud, metsa- ja põllumajandusliku kasutusotstarbega maad on sisuliselt jätkanud iga-aastast tempokat hinnakasvu.

Metsa- ja haritava maa hinnakasvu on panustanud alates 2004. aastast ennekõike Euroopa Liidu toetused, kuid majanduskriisi järgselt on vastav hoonestamata maade segment järjest enam käsitletav pigem kui investeerimistoode kui puhtalt põllu- või metsamajanduslike eesmärkidega kinnisvara. Eesti maatulundusmaade hinnad on võrreldes Lääne-Euroopa hinnatasemetega veel oluliselt madalamad, kuid põllumajandustoodete tootmismahtude ja ülemaailmse tarbimise kasvu jätkumise taustal jätkub siinne põllu- ja metsamaade hinnakasv. Kuigi metsamaade hinnakasvu on möödunud kvartalitel soodustanud osaliselt ennekõike varasemate perioodide soojad talved ning puittoodete osas kasvanud ekspordimahud, siis teisalt on hinnakasvu panustamas lisaks asjaolu, et suur hulk Eestis kasvavat metsa on lihtsalt jõudmas raieküpsesse ikka.