Ardo Hansson: Börsikrahh ei põrmusta Eesti majandust


ETA

Tallinna börsi kolmas börsikrahh ei põrmusta Eesti reaalmajandust, ütles eilses Soome ajalehes Kauppalehti avaldatud intervjuus Eesti peaministri Mart Siimanni majandusnõunik Ardo Hansson.

Ka Tallinna börsi tegevdirektor Helo Meigas ei usu, et börsil toimunu kajastuks muudes majandusharudes juhul, kui olukord lähiajal stabiliseerub, kirjutab Kauppalehti.

Hansson tuletas meelde, et Tallinna börsikrahhidega on seni kaotatud seitsme kuu tõus. Ameerika börsidel kaotati ühe päevaga aastane tõus ning ka see ei mõjutanud majandust kuigi dramaatiliselt, kuigi börsil on Ameerikas tunduvalt olulisem roll kui Eestis.

Börsikursside langus vallandas taas spekulatsioonid Eesti krooni devalveerimise teemadel. Hanssoni sõnul on see täiesti välistatud, kuna devalvatsioon on otstarbekas sel juhul, kui see toob kaasa ekspordi kasvu ning toimub koos majanduslangusega. Eesti probleemid on olnud vastupidised.

Hanssoni sõnul on Eesti krooni devalveerimine võimatu ka sel põhjusel, et see ei leia poliitilist toetust. Tema sõnul on Eestis lihtsam muuta põhiseadust kui Eesti krooni fikseeritud kurssi Saksa marga suhtes.

Nii Hanssoni kui Meigase hinnangul on börsikrahhi peamiseks põhjuseks olnud Eesti Panga pankade likviidsuse suurendamise nõue. Suvel tõstis Eesti Pank kommertspankade likviidsusnõude kaheksalt protsendilt kümnele.

Seotud lood:

Pankade likviidsusnõuet teravdab ka riiklik stabilisatsioonifond, mille varad on kavas paigutada piiri taha. Vähenenud likviidsus on tõstnud pankade intresse tunduvalt, kirjutas Kauppalehti.

Peatselt Maailmapanga teenistusse siirduv Hansson tunnistas, et intresside tõus mõjutab tuntavalt mõnede ettevõtete majandust, kuid tema hinnangul on keskpanga ja valitsuse meetmed tingimatud majanduse ülekuumenemise vältimiseks.

Meigas ja Hansson peavad börsikrahhi põhjuseks ka seda, et pankadele kuulub laenutagatiseks olevaid börsiosakuid, mida pangad on sunnitud müüma kui kursid langevad piisavalt madalale. See on Meigase hinnangul samuti langusele kaasa aidanud.

Meigase arvates on hinnangud aktsiate ostmisest tarbimislaenude eest tugevasti liialdatud. Tema sõnul on suurem osa aktsiaist ostetud hoiuste ja varasematest tehingutest saadud kasumi abil.